Uncategorized

UMBONO WOMTHUNYWA: Phendukani ekhaya maZimbabwe, sivuse umkhonomi sindawonye

09 May, 2019 - 00:05 0 Views
UMBONO WOMTHUNYWA: Phendukani ekhaya maZimbabwe, sivuse umkhonomi sindawonye

uMthunywa

ABELUNGU balesitsho esijwayelekileyo kakhulu esithi: “There’s no place like home.” 

Isitsho lesi singabe siliqiniso kunengi lezizalwane zakuleli elihlala emazweni angaphetsheya kolwandle lakwamanye amazwe agqagqele elethu.

Ngesikhathi umkhonomi welizwe uhlaselwa yizijeziso zomnotho ezabekwa ngamazwe aseEurope leMelika, inengi lezizalwane zakuleli laphephela kwamanye amazwe lidinga imisebenzi.

Omongikazi, odokotela, omanjinela, ababalisi, abezimali lezinye ingcitshi ezehlukeneyo zasabalala lamazwe licabanga ukuba lizathola imisebenzi ezabanika imali engcono.

Ukungazi kufana lokufa, ngoba inengi labantu laba kalizange lithole imisebenzi elaliyikhangelele ngenxa yokugqilazwa ngabaqhatshi balo.

Ukusabalala kwezizalwane zakuleli emazweni ehlukeneyo kwabuyisela emuva kakhulu inhlelo zentuthuko yomkhonomi welizwe.

Ngenxa yokuncindezelwa okukhulu inengi lezisebenzi lezi lehluleka ukuthola imisebenzi ehambelana lezicoco zemfundo elilazo okwabangela ukuba bakhethe iloba yiphi imisebenzi ababeyithola.

Abanye ababalisi labomongikazi benza imisebenzi elihlazo lapho abakhona.

Kumnyaka edluleyo abafowethu abaseGoli kade behlalele evalweni besesaba ukuhlaselwa yiloba ngasiphi isikhathi yizizalwane zakulelo ku-xenophobia.

Ukuhlala uphethe izibindi ngezandla akujabulisi ngitsho, lokhu kubangelwa nje yikuthi kawukho ngakini.

Kungumbono kaMthunywa ukuba isikhathi sesifikile ukuba izizalwane zakuleli ezisemazweni zitshiyane lokuhlukuluzwa ngabaphathi bakwamanye amazwe ziphenduke ekhaya zizovuselela umkhonomi welizwe.

Uzulu wakuleli ongaphandle kwelizwe kumele ananzelele ukuba oHulumende bakwamanye amazwe kabasoze babanike amalungelo agcweleyo ngenxa yokuba  kabadabuki kulawo mazwe.

Abadala bathi okuncweba indlebe ngowakho, izizalwane zakuleli kazibuye ekhaya zizosebenzisa ubuciko bazo ukuthuthukisa ilizwe lethu.

UMongameli welizwe lethu uED Mnangagwa ulombono okhanyayo wokuba sibe yisizwe esilenzuzo yezinga laphezulu (upper-middle income) kusiyafika umnyaka ka2030. Lokhu kumele kwenziwe yizizalwane zakuleli zindawonye ngoba umuntu munye ngamunye ulendima okumele ayidlale ebalulekileyo ekuvuseleleni  umkhonomi wakithi ngokuphangisa. 

Ngaphandle kokusebenza kuleli, uMthunywa ukubona kungcono ukuba izizalwane zakuleli ziphenduke ekhaya zizobumba amankampani azaphathisa uzulu lomkhonomi welizwe.

Kunengi osekwenziwe nguHulumende wethu ukuthi sivuselele umkhonomi wethu. Izizalwane zakuleli sezilamathuba amanengi okuphatheka ekwembeni amatshe aligugu abalisela igolide, idayimani, ikhopha, amalahle lamanye amatshe aligugu atshiyeneyo. 

Kulabo abalobuciko bokulima, uHulumende usesungule inhlelo ezehlukeneyo zokuxhasa abalimi ezeCommand Agriculture ezibalisa ezokufuya inkomo, inhlanzi kanye lezokulima izilimo ezehlukeneyo. Inhlelo lezi ziveza sobala ukuzinikela kukaHulumende wethu ukuthi sivuselele ilizwe lethu ngokuphangisa ngezokulima.

Lesi yisikhathi sokuvuka sizimele njengabantwana beZimbabwe.

Ilizwe leZimbabwe ngelethu sonke bakaMthwakazi ngakho kumele siphuthume sizimele sisebenze ndawonye ukulithuthukisa.

Share This:

Sponsored Links