Uncategorized

Umbono woMthunywa: Kumqoka ukuphepha kwabafundi labotitsha ezikolo

24 Sep, 2020 - 00:09 0 Views
Umbono woMthunywa: Kumqoka ukuphepha kwabafundi labotitsha ezikolo

uMthunywa

MHLAKA 28 Mpandula abafundi abakhangelelwe ukubhala imihloliso yabo yeZimsec bakhangelelwe ukuthi bavule izikolo. Izikolo zakuleli selokhu zivalwe ngenyanga kaMbimbitho okutsho ukuba abafundi sebelenyanga eziyisithupha bengafundi.

Njengoba izikolo zikhangelelwe ukuvulwa ngoMvulo kuviki ezayo kusemqoka ukubona ukuthi njengoba ubhubhane lwe-coronavirus lulokhu luphila phakathi kwethu, kufanele kubonakale ukuthi uHulumende uthatha amanyathelo afaneleyo ukuze kuvikelwe impilo zabafundi kanye lababalisi babo. UMphathintambo obona ngezokukhitshwa kwembiko uMonica Mutsvangwa wamemezela ukuthi oGrade 7, Fomu 4 labo Fomu 6 kumele babuyele ezikolo njalo bazaqala ukubhala imihloliso yabo ngenyanga kaMpalakazi.

Lokhu kutsho ukuthi ezikolo ezisendaweni ezehlukeneyo elizweni, ziphakathi kokuqhuba amalungiselelo okuvulwa kwezikolo aseqalisile njengoba kulemithetho okumele ilandelwe ngaphambi kokuba kuvulwe izikolo. Kukhangelelwe ukuba ngaphambi kokuba abafundi babuyele ezikolo kumele zibe zisesimeni esifaneleyo ukuze kube lesiqiniseko sokuba abafundi, ababalisi kanye labasebenza ezikolo bazabe bephephile. Kuyadingeka ukuba izikolo zibone ukuba ziqala uhlelo lokuhlanza izikolo, zithenga imithi yokubulala amagcikwane ukuze zifuthwe kuthi kusiyafika iviki ezayo kube kungaselangozi yokutheleleka ngobhubhane lweCovid-19 osolusabalale umhlaba wonke.

NgoLweSihlanu kuyonale iviki izikolo kumele zibe sezilempahla yokuvikela ukutheleleka kwegcikwane leli ngokubona ukuthi abafundi balezayeke, imithi yokubulala amagcikwane yokugeza izandla, kulemitshina yokuhlola ukutshisa komzimba kanye lamanzi okugeza izandla.

Kuyadingeka njalo ukuthi abafundi kanye lababalisi babo babone ukuthi benza isiqiniseko sokulandela imithetho ebekiweyo nxa kungenwa esikolo. Kumele abafundi bahlolwe izinga lokutshisa komzimba baphinde bahlanzwe izandla ngemithi ebulala amagcikwane ngaphambi kokungena esikolo. Kuyadanisa kodwa ukuzwa ukuba ugatsha olubona ngezemfundo lanxa solubeke uluhlu lwempahla okumele ibekhona ukuze izikolo zivulwe, amahofisi ezemfundo asezabelweni ezitshiyeneyo lokhu engakamukeli impahla le. Sinxusa umphakathi ukuthi usebenzisane lohlangothi lwezempilakahle ngokulandela yonke imithetho efaneleyo yokuvikela ukusabalala kweCovid-19.

Kasisukumeni sakhe ilizwe lethu sibambisane ekunqobeni ubhubhane bese sibambisana ukuthi izingane zethu ziphephe lasemakhaya nxa seziphumile ezikolo lapho abogatsha lwezempilakahle lubambisene lolwezemfundo abazabona ukuthi baphephile.

Ingqobe isala kubabalisi njalo njengoba sekuphuma imbiko yokuba ngeke benelise ukubuyela ezikolo ngoba iholo labo lincane.

NjengoMthunywa sithi, umuntu lomuntu kavuselele imizwa yobizo lwakhe olwamenza wathatha isinqumo sokuba ngumbalisi lokufuna ukubona isizwe sithuthuka ngemfundo esezingeni elifaneleyo.

Share This:

Sponsored Links