Uncategorized

Umbono woMthunywa: Kabajeziswe ababalisi abangezwayo

21 Mar, 2019 - 00:03 0 Views
Umbono woMthunywa: Kabajeziswe ababalisi abangezwayo

uMthunywa

NXA abadala besithi isigogo sigoqwa sisemanzi, bayabe besitsho ukuthi umntwana kumele abazali bakhe bambumbe abeyilokhu abafisa ukuba abeyikho esesemncane. Bayabe besitsho njalo ukuthi njengoba uhlaba usamila, kuhle bawukhuphe ameva ukwenzela ukuthi ungacini ubahlaba nxa usukhulile. 

Kusadliwa ngoludala zingakabikhona izikolo abantwana betshona emakhaya, izimilo zabo zazigoqwa ngogogo labokhulu aze akhule umntwana abe yintombi kumbe ijaha. Zazikhona indlela ababesigoqa ngaso isigogo ogogo labokhulu.

Babengasebenzisi udlame ogogo labokhulu nxa bekhulisa abazukulu. Babesazi ukuthi zibanjwa zisemaphuphu ngoba zingabalamaphiko ziyandiza ngakho-ke babekukhuthalela ukuqondisa abazukulu babo ukuze bangabi ngamahlongandebe. Ngokukhalipha kwabo kwesinye isikhathi babesebenzisa inganekwane ukwenzela ukuthi lokhu abakufundisayo kugxile kubazukulu. Njengoba abantwana sebefunda kulezi insuku, sebeqeda isikhathi esinengi besezikolo. 

Kulapho-ke esikhangelele ukuthi bagoqwe khona ukuze babe ngamakhosi akusasa. Kulapho njalo ababalisi okumele babengabazali baphathe kuhle abantwana, bababonise indlela eqondileyo. 

Kuyadanisa-ke ukuthi omunye umbalisi weAmaveni Primary School eKwekwe usuke watshayelela umfundi okuGiredi One etafuleni isiphaqa. Isenzo sikambalisi lo sipha umfanekiso womuntu omdala olendubo zakhe osuka azibhodlisele emntwaneni ongazi lutho ngesimo akuso. Uhlukuluzwa ngaloluhlobo lumfundi ngoba wehluleke nje ukubala.

Isenzo sikambalisi lo sabangela ukuthi umfundi lo, oleminyaka emihlanu abe lenkalakatha yenxeba esiphaqeni okwabangela ukuthi acine ethwalelwa esibhedlela seKwekwe General ukuze ayekwelatshwa.  

Kulapho esibona khona ukuthi lumbalisi oleminyaka engu-51 ogwetshelwe ukuyapika iminyaka emibili ejele kazange acunulwe nje yikwehluleka komfundi lo kodwa kukhona okwedlula lokho okwakumkhathaza ayengafanelanga akwethese umntwanyana lo.

Indlela atshaya ngayo lumntwana kayivezi ukuthi wayefisa ukumgoqa ngoba aluba wayezama ukusigoqa sisemanzi wayengasoze amtshayelele phezulu kwetafula kodwa  wayengamjezisa loba ngokumtshaya ngoswazi nje.

Yebo, abantwana kwesinye isikhathi bayaphambanisa kodwa ukulamxazela phezulu kwetafula kwenziwa ngumuntu osefuna ukuyaphila ingxenye yempilo yakhe ejele. 

Abantu abanje yibo abenza  ukuthi abantwana bacine besesaba ukuya esikolo. Kambe umntwana sengaze afele ukuthi wehluleka ukubala yena esanda kungena esikolo. Angithi kungumsebenzi kambalisi walelobanga ukuthi amvule ingqondo lumntwana. 

Yibo laba ababalisi okumele badilikelwe ngamajele bephakathi ngoba balengqondo ezimbi. Sithemba njalo ukuthi ukutshaywa kwabafundi ezikolo kuzakwenziwa ngenhloso yokufundisa hatshi yokulimaza.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds