Uncategorized

Umbono woMthunywa: Amabhizimusi amile nje ngabantu

11 Apr, 2019 - 00:04 0 Views
Umbono woMthunywa: Amabhizimusi amile nje ngabantu uJohn Mangudya

uMthunywa

UMBUZO ohlala usemlonyeni yabantu kulezi insuku ngowokuthi “Koze kube nini sihlupheka kanje?” Lokhu kungenxa yendubo abantu ababhekane lazo.

Intengo yezinto iqansa kusa kwamalanga yona imiholo yabantu ingaze iguquke iphanga iqedwe zintengo ezikhwela nsuku zonke.

Yikho nje bezibuza abantu ukuthi kanti sibisibili kuzaze kube nini bephila kabahlungu kanje.

Kunjenje impahla yonke ikhwelile ezitolo lesinkwa laso sithi woza sihambe nanku sesiyi $2,20. Zivulwa kuthemu ezayo i-school fees ezikolo ezinengi zikhweziwe.

Ayisikho kodwa lokhu okulentengo eqansileyo, ungangena ezitolo ubona abantu benikina amakhanda behlengezela inyembezi ngoba bengenelisi ukuthi bathenge lokhu abangabe bekufuna.

Khathesi imali esidingwa ngulo okhangele imuli elabantu abahlanu kumele ibe ifika phose i$1 000. 

Bangaki abayiholayo limali? Lihlekana nje eliyitholayo limali ngoba inengi lizitholela engeneli lokuthi bathenge isinkwa nje senyanga.

Abanye njalo abanikazi bamankampani kababaniki laleyo ngcosana ababathembisa yona, asazi ukuthi bathi abantu bakaMlimu baphile ngani lona ilizwe linje.

Lokhu kubuhlungu sibili njalo okuzwisa ubuhlungu yikuthi abamabhizimusi labaqhatshi kungani bakutshaya indiva nje lokhu. 

Omunye umbuzo osuka ubekhona yikuthi uGavuna welizwe uJohn Mangudya kanye lomphathintambo wogatsha olubona ngezamafekithali kanye lezokuthengiselana sebechothoze ukukhwezwa kwentengo yempahla etshiyeneyo ngenxa yokuwa kwesisindo semali yakuleli leyakweleMelika (rate) kodwa akula nguquko ebakhona ezitolo.

Kucace laloba kubani ukuthi kayisiyo yonke impahla ethengiswa ezitolo zakuleli elezinye izinto ezithengwa kwamanye amazwe kodwa isimanga yikuthi layo intengo yayo iyakhwela kunjalo.

Kubuhlungu ebantwini ukuthi babe besizwa ukuthi sokumele bahole imali engaka bathi bengakayiholi intengo ezitolo zikhwezwe ukuze bathi beyibamba ibe ingasathengi lutho. 

Kuyadingeka ukuthi iziphathamandla zichwayisise ukuze zibone ukuthi zingenzani okungcono ngesimo esiphakathi kwaso.

Akumelanga kube lehlekana labantu elikhomba ngophakathi futhi kuyilo lelohlekana eliphila ngobugwelegwele kukanti inengi lisidla ingqweqwe zomlomo.

Zingakhohlwa phela ukuthi kuthiwa “umuntu ngumuntu ngabantu” okutsho ukuthi iziphathamandla khonapho ezikhona kungenxa yabantu. Yibo-ke labo bantu okumele baphile kuhle hatshi ukuthi bahlupheke. 

Phela nxa usendaweni yakho ukhangelele ukuthi uphile ngcono, pho nxa usuzadubeka kubizwa kuthiweni.

Ngempela impilo ephilwa lusapho lweZimbabwe isibuhlungu, kumele uHulumende njengoba elezinswelo zabantu emoyeni abone ukuthi uyazama imizamo ukuze izizalwane zakuleli zijabule elizweni labokhokho babo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds