Uncategorized

UMBONO : Singavumeli izikliwi ziphambanisa izethekeli

29 Sep, 2022 - 00:09 0 Views
UMBONO : Singavumeli izikliwi ziphambanisa izethekeli

uMthunywa

IZETHEKELI ziqakathekile kusukela nini lanini, ngenxa yalokhu zimele zihlonitshwe. Lasendulo  abadala babesitsho ukuthi isisu somhambi kasinganani, singangophonjwana lwembuzi ngakho-ke kumele siphiwe ukudla isihambi.

Babesitsho ukuthi ukuphatha kuhle isihambi usinikeze ukudla kunye lendawo yokulala akusoze kukutshiye ungumyanga ngoba siyedlula.

Phela phose wonke umuntu uyake abe ngumuntu wemzini kweyinye indawo ayivakatshelayo njalo uyabe efuna ukuphathwa kuhle.

NgoLwesibili kuyonale iviki bekulusuku lweWorld Tourism Day okulusuku oluqakathekileyo kakhulu ngoba kunanzwa ukuqakatheka kokuvakatshela indawo ezitshiyeneyo eziligugu emhlabeni wonke jikelele.

Izethekeli ezivakatshela ilizwe lakithi zivela emazweni aphetsheya atshiyeneyo ziqakathekile njalo siyazithanda.

Zibuya zivela phetsheya zizebona izindawo ezimangalisayo esilazo ezihlanganisela, impophoma zaseVictoria Falls,  amatshe kunye lemvelo okungamakhilomitha angamatshumi lambili uma usuka edolobheni lakoBulawayo, eMatopo National Park kunye lenyamazana esingeke salandisa saziqeda.

Hwange national park

Zithi zingafika izethekeli kwelakithi zilale emahoteleni, zitshiya imali yakwamanye amazwe. Zithenga lokhu lalokhuya okuzikhangayo okwenziwa ngabantu bakithi okuveza ubuntu bethu. Ngezinye indlela zivuselela inotho yakwelakithi.

Ziyaphakamisa njalo abantu bakithi abaphila ngemisebenzi yezandla zabo.

Kuyafana njalo nxa zivakatsha zibona zonke indawo ezinhle. Kusuka kube buhlungu-ke ukuthola ukuthi kulabanye abantu abangakuboniyo konke lokhu, abasuka basebenze ukuzintshontshela imali kunye lempahla yazo.

Uthola behamba hamba ngitsho langezimota bedinga lezi zethekeli ukuba babulale amafasitela ezimota zazo bathathe impahla ephakathi.

Abanye njalo ngabazitshela amanga ngendawo ezithile konke lokhu kuliqhinga lokuthi bazithathele impahla yazo.

Lokhu sekuvamile elizweni lethu njalo kulakho ukubangela ukuthi ilizwe lingasatholi zivakatshi ezivela kwamanye amazwe.

Nanku phela umuntu othola isiphatho esinje inhliziyo yakhe isuka ibune ayizonde leyondawo, afunge agomele, kuthi lamhla esephindele kibo afike abatshele abanye ukuthi ilizwe leZimbabwe ngelezigebengu, izikliwi kukanti cha lixukwana labantu abangela zimilo abadinga ukujeziswa.

Amapholisa bekungaba kuhle ukuthi asebenze gadalala ukubopha lezi zikliwi ngoba zilakho ukuphambanisa ukuphumelela kwelizwe lilahlekelwe zinkulungwane zemali yakwamanye amazwe.

Angithi bathi zonelwa mvunye.

Siyambonga njalo uHulumende wesibili ngokwenza imizamo yokuguqula indlela abantu bakwamanye amazwe abakhangela ngayo ilizwe leZimbabwe ngoba le yiyo kuphela indlela engasetshenziswa ukuthi kukhangwe abantu bavakatshele kuleli umkhonomi uthuthuke.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds