Uncategorized

UMBONO: Asilimukeni ukuchapha imifula egcweleyo

02 Mar, 2023 - 00:03 0 Views
UMBONO: Asilimukeni ukuchapha imifula egcweleyo

uMthunywa

SIPHAKATHI kwesikhathi sokuna kwezulu. Abalimi bayajabula ngokukhangelela isivuno esihle njalo lenengi lethu libonga ukuthi lonyaka akula ndlala, yitshaph’ utshiye ukudla.

Phakathi kwalinjabulo kukhona okuthile okumele lixwayisane ngakho mayelana ngokuna kwezulu. Amadamu agcwele, imifula iyageleza. Kulokhu asilimukeni ukuchapha imifula lokubhukutsha emadamu.

Sesizwe indaba ezehlisa inyembezi ngabantu abalahlekelwa zimpilo bezama ukuchapha imifula egcweleyo. Kunkundla zokuxhumana, lebulenjini, sike sabona enye ibhasi ichapha elinye ibholoho esigabeni seMaphisa. Umfula odlula kuleli bholoho ubugcwele kukhanya ukuthi kuyingozi ukwedlula kuwo, kodwa umtshayeli webhasi le wakhetha ukudlula ehwitha, cala celeni.

Izulu

Enye ividiyo esiyibone isabalala, ngeyamadoda amabili azama ukuchapha umfula uKhami emgwaqweni oya eSolusi, okwadala ukuthi inqola yawo ithathwe ngumfula idonswa ngobabhemi.

Amapholisa abika mihla yonke ngokufa kwabantu begalula, bethathwa ngamanzi. Inengi ngelilahlekelwa yimpilo ngesikhathi lisithi lizama ukuchapha.

Ukujaha ayisikho kufika. Isixwayiso sethu yikuthi abantu abayekele umkhuba wokuchapha imfula egcweleyo.

Ezikhathini ezinengi abantu bafa besazi okumele bakwenze. Ugatsha lwe-Civil Protection kuHulumende luhlala lubeka izixwayiso, lucebisa uzulu ngengozi eziphathelane lokuchapha imifula egcweleyo.
Loba imilayezo le isabalala ebulenjini lakubo makhalekhukhwini, bakhona abanye abenza okwabo, bakhethe ukungalaleli izixwayiso lezi.

Ukungalaleli akusizi. Asilandeleni izixwayiso.
Izikolo lazo zicetshiswa ngokufanayo ngoba kwande ukuthi abafundi bevakatshele inkundla zemidlalo kwezinye izikolo belande imincintiswano. Kungangcono imincintiswano yedluliselwe phambili endaweni yokuthi impilo zabantwana zibe sengozini.

Izakhiwo ezibalisa amakilasi, izindlu zokulala emakhaya, azilungisiswe, uphahla lugcinwe kakuhle. Kukanengi uphahla ludilizwa ngumoya wezulu. Ingozi ezinje zingavikelwa ngokulungiselela kusase lesikhathi.

Kungani sisethuka, siphaphatheka sekwenzakale ingozi thina sisazi okumele sikwenze izulu lingakani.
Kusenjalo, njengoba izulu lisina lisenzenje endaweni ezehlukeneyo zelizwe, njengoMthunywa sikhuthaza wonke umuntu olomhlabathi ukuthi awusebenzise kuhle ukuze kungabi lomuzi ngitsho lowodwa ozakuthi kawula kudla lonyaka.

Loba ugatsha lwezokulima kuHulumende lucebisa  ukuthi isikhathi sokulima umumbu sesedlule, abalimi bacetshiswa ukuba bangenelisa ukulima izilimo ezibalisa indumba lokunye ukuze imuli zithole ukudla umnyaka wonke.

Ngokufanayo uHulumende kumnyaka odluleyo uphangisile ukunika abantu inhlanyelo endaweni ezinengi okutshengisa ukuba ulesifiso sokuthi kungabi loyedwa othi kalimanga ngoba engelanhlanyelo.

Simtshayela ihlombe ngesenzo lesi.  Iqiniso okumele sibelazi yikuba akula enye inotho esingayithola ukwedlula ekulimeni. Lokhu kungenxa yokuba umhlabathi welizwe lakithi uvundile njalo ukhulisa kuhle izilimo ezitshiyeneyo.

Share This:

Sponsored Links