
Siphathokuhle Ngulube
Salibonani bafundi. Ngithemba liyakholisa kukhefu eliphakathi kwalo kodwa phela lingakhohlwa ukube lizikhumbuza elikufunde ngethemu eledluleyo ukuze lingavuli sekumnyama tshu ababalisi baswele ukuthi baqalisele ngaphi.
Ngeviki ephelileyo sike saxoxa kabanzi ngezimpawu zokungahloniphi ezitshengiswa ngabanye benu ngemakhaya ezingamukelekiyo emphakathini kumbe esintwini. Inhlonipho bafundi kayipheleli ngekhaya kuphela kodwa kufanele iphume ngekhaya sihambe siyigodlile lapho esihamba khona. Phela abanye benu bathi bangaphuma ngekhaya balahle imfundiso abayitholileyo bamane bazenzele okwabo okusemakhanda abo, hatshi akulunganga bafundi, kusuka kutshengise ukuba ngamahlongandlebe.
Ihlongandlebe esintwini liyayangisa kakhulu, lomzali usuka athwale nzima ukuthi aligoqe njani. Ezikolo lapha abafundi basuka balahle imfundiso abayiphiwe ngekhaya bamane bazenzele okwabo okuphuma emakhanda abo. Sikhumbule phela bafundi ukuthi ababalisi ngabazali benu, labo kumele sibanike inhlonipho efana xathu lesiyipha abazali ngekhaya. Ake sihluze izehlakalo ezingaphansi, yikuphi okungaqondanga okwenziwa ngabafundi okungacina kusenza bakhangelelwe emanzini ngababalisi?
(1) Kusekuseni, kuyaphithizela entubeni yesikolo, umbalisi nango uyathutsha ngemota yakhe enhle nje elingeneyo.
Phambili kwemota kulabafundi abangamantombazana. Bayazixoxela nje bayahleka baze batshayane izandla.
Umbalisi seyatshaye iwhuta waze wadela, abafundi baqhubeka nje bezenzela okwabo. Umbalisi uze asizwe ngujaha ongomkhulu wabafundi ugijima afike abadudule ngamazwi, yikho ukusuka kwabo begijima.
(2) Yisifundo senombolo. Umbalisi umile phambi kwabafundi bonke endlini yokufundela. Ngephutha usuka anyathele kubi isicathulo sitsheke aphose ayekhuma ngomlomo phansi. Umfundi ophambili usukuma ngokuphangisa ancendise umbalisi ukuthi ame kuhle kodwa kubafundi abasemuva kuqhamuka uhleko olukhulu kube ngathi nje kusesikotshweni. Kusuke kumangalise abanye abafundi ukuthi kambe kungabe kuyini okuhlekisa abanye babo kangaka phezu kwenkemenkeme ephose yavelela umbalisi.
(3) Kusendaweni lapho okubuthanwa khona egumeni lesikolo. Abafundi babuthene. Umbalisi umile phambi kwabo uyakhuluma. Usuka acele omunye umfundi ukuthi aqalise ingoma yesizwe. Abanye abafundi bavuma ngenhlokomo kodwa kuthi abafundi abamele emuva baqhubeke bezixoxela futhi bengamanga ngendlela okukhangelelwe ngayo.
(4) Kusemidlalweni yebhola enkundleni yesikolo. Umthetho wesikolo uthi omakhalekhukhwini abavunyelwa ukungena nje intuba yesikolo. Bakhona-ke abafundi abasuke beqa lowo mthetho. Bazingenele labomakhalekhukhwini njalo ababafihli ngitsho, babonakala sebegcike lendlebe belalele izingoma ezizwiwa yibo bodwa.
(5) Kusekuseni umbalisi ungena entubeni usindwa zingwalo. Abafundi bayamgudla nje bemdlula, akula ozihlupha ngokumsiza.
(6) Umfundi ufica ababalisi bemile bexoxa, uyagijima nje adabule phakathi kwabo, omunye umbalisi aze aphose awe. Umfundi uqhubeka kunjalo angathi akwenzakalanga lutho.
Asibaleni izehlakalo ezingaphezulu bafundi sizihluze kuhle. Kambe yiziphi izimpawu zokungahloniphi ezenziwa ngabafundi? Wena ngokubona kwakho kuyini okumele kwenziwe ngabafundi okuqondileyo kusehlakalo sinye ngasinye? Kuqakathekile bafundi ukuthi sihloniphe ababalisi ezikolo njengoba sihlonipha abazali bethu ngekhaya.
Asihlanganeni ngeviki ezayo.