Ukuvundisa umhlabathi kulungiselelwa ukulima

18 Nov, 2021 - 00:11 0 Views
Ukuvundisa umhlabathi kulungiselelwa ukulima

uMthunywa

Listen Ndlovu
UMQUBA lefethalayiza zindlela zokuvundisa umhlabathi ezisetshenziswayo ukwenzela ukuthi izilimo zithole ukudla ezikudingayo ukuze zikhule ngendlela efaneleyo.

UProvincial Agritex Officer wesabelweni seMatabeleland North, uMnumzana Dumisani Nyoni uxwayise abalimi ukuthi loba ifethalayiza iqakathekile ezilinyweni kodwa umlimi kumele abe leqiniso lokuba leyo ayikhethayo ihambelana lendawo lapho azayifaka khona.

“Umlimi kumele akwazi ukuthi nxa efaka ifethalayiza ufaka ukudla okunganani emhlabathini ngoba umhlobo ngomhlobo wefethalayiza uyabe usaziwa ukuthi ulakuphi ukudla.

Inengi lamafethalayiza ahlanganisiweyo ayehlukaniswa ngokuthi yikuphi ukudla okunengi kuyo. Nxa ifethilayiza ingeye nitrogen kutsho ukuba i-nitrogen iyabe inengi njalo nxa ingeye phosphorus, ngokufanayo kuba njalo.

“Imiquba ayifanani, umquba uyatshiyana, akula mquba esingathi iyafanana ngoba kuya ngokuthi wenziwe ngani lowo mquba, uvuthwe okungakanani, izifuyo zakhona zidla kudla bani.

“Umquba wenkomo uyatshiyana lowembuzi, lowengulube kanye lowenkukhu. Imbuzi lenkomo phose imquba yakhona iyahambelana ngoba konke kudla utshani kodwa owenkukhu lowengulube lokhu kokubili kudla ukudla okuhambelana lokomuntu,” kutsho uMnu Nyoni.

“Umquba wengulube lowenkukhu uvame ukuba le-nitrogen enengi kukanti owenkomo lowembuzi wakhiwe ngokuthi lokhu kokubili kudla utshani ngakho umquba uyabe ulokudla okunengi okutshiyeneyo kugoqela i-nitrogen, phosphorus le potassium okutholakala kumhlobo wefethalayiza yeCompound  D,” kuchasisa uMnu Nyoni.

Uthe abalimi kumele bananzelele ukuthi umquba wesintu kungaba ngowenkomo, inkukhu loba ingulube wandise ukusipha i-organic matter engekhoyo kufethalayiza.

“Umuntu osebenzisa umquba ngaphandle kokupha isilimo sakhe ukudla, umquba uyancedisa umhlabathi ukugcina ubumanzi. Umquba uyancedisa ukwakha umhlabathi ngenxa yokuthi umquba uvela ezintweni zemvelo kwenza umhlabathi uhlale uhlambulukile.

Uphethe ngokufundisa abalimi ngokufaka umquba kunye lefethalayiza emagodini kagatshompo.

“Kuhlelo lukagatshompo esilubiza ngokuthi yintwasa sikhuthaza umlimi olomquba ukuthi kafake umquba ngesilinganiso segabha le-jamu agqibele mbijana abesefaka ifethalayiza iCompound D agqibele mbijana abesemelela ukuhlanyela nxa kungana izulu.

“Lapha siyabe sikhangele ukuthi ukudla okusemqubeni akuphumi kanye njalo akugeziswa ngamanzi emhlabathini njengefethalayiza, umquba ukhipha ukudla mbijana mbijana okokuthi umquba oyabe uwufake lonyaka uyenelisa ukusebenza langomnyaka ozayo,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds