Uncategorized

‘Ukusweleka kwekolitshi lezokulima kusibisela emuva’

03 Jun, 2021 - 00:06 0 Views
‘Ukusweleka kwekolitshi lezokulima kusibisela emuva’

uMthunywa

Leonard Ncube
ABAMELE ingatsha zikaHulumende ezitshiyeneyo esabelweni seMatabeleland North bathi ukuswelakala kwekolitshi lezokulima yikho okuyimbangela yobuyanga kulesisabelo.

Bekhuluma emhlanganweni oqhutshwa edolobheni leVictoria Falls owokulungisa isinqumo esizancedisa ukuhanjiswa kwenhlelo zengqubela phambili eMatabeleland North, iziphathamandla zithe kuzakuba nzima ukuqeda indlala kulesi sabelo nxa kungela kolitshi elizaqeqetsha uzulu ukuthi akwazi ukulima okulohlonzi.

Lumhlangano uqale ngoMvulo njalo udibanise inkokheli zengatsha ezitshiyeneyo zikaHulumende, omansipala kanye lenkokheli zomdabu.

Okuzaphuma kulumhlangano kuzancedisa ukuthuthukisa isabelo njalo lokulawula ukuthi kuyini okungenziwa kuthathelwa kusinqumo sikaHulumende iNational Development Strategy 1 (NDS1) esibekwe nyakenye njalo sikhangele ukuqhutshwa kwezomnotho okweminyaka emihlanu ezayo.

UMnumzana Donald Khumalo ongumgcinisihlalo wenhlanganiso yabalimi emhlubulweni weMatabeleland uthe kuqakathekile ukuthi kusungulwe ikolitshi lezokulima okugoqela izifuyo lezilimo ezitshiyenyo.

“Siyayidinga ikolitshi yezokulima eMatabeleland North. Lokhu kuqakathekile ngoba yikho okungavula amathuba entuthuko njalo kuzancedisa uzulu ukuthi athole ukuqeqetsha kwezokulima,” kutsho uMnu Khumalo.

Uthe iMatabeleland North ilomhlabathi omuhle ovundileyo njalo olungele ukulima.

“Sihlala sikhala ngendlala, lokhu kungenxa yokuthi asilalo ikolitshi elingancedisa ukucubungula isimo somhlabathi ukuze kwazakale ukuthi yini engalinywa kundawo ngendawo. Yinye kuphela indlela yokuqeda indlala, asibeni lekolitshi elikhangelane lokuqeqetsha kwezokulima. UHulumende ufisa ukuqeda indlala lobuyanga njalo lathi njengesabelo sokumele senze imizamo yokuqeda ubuyanga ngekhaya,” kutsho uMnu Khumalo.

Omele inhlanganiso yabalimisi eMatabeleland North lakoBulawayo uMnu Dumisani Nyoni ugcizelele esithi kufanele lezikolo zemfundo yaphansi ezingaba lamanzi zisetshenziswe njengendawo zokufundela ezokulima.

“Sokuke kwabakhona imizamo yokwenza ikolitshi kodwa kwaba lokudonselana ukuthi lizakuba kuyiphi indawo.

Kumele siqale phansi ukuze sikwazi ukuthuthukisa indawo yethu njalo sicela abogatsha lwezemfundo yaphansi bancedise ukuthi izikolo ezilamanzi emagumeni azo ziqale imisebenzi yokulima ukuze kuncedise uzulu kanye labafundi,” kulandisa uMnu Nyoni.

Induna uShana eyeJambezi yona eyakhethwa ukuba yiyo elime ukwedlula zonke induna eMatabeleland North lonyaka, ithe kuqakathekile ukuthi abantu bafundiswe ukulima.

Ophethe iMatabeleland North kwezentuthuko, (Provincial Development Co-ordinator) uNkosikazi Sithandiwe Ncube uthe sokuyisikhathi sokuthi zonke inhlanganiso ezisebenza lozulu kulesisabelo zibambe ziqine ukuze kuthuthukiswe isabelo.

IMatabeleland North ilezigaba ezigoqela iMguza, iBubi, Nkayi, Tsholotsho, Lupane, Binga kanye leHwange.

ILupane State University yiyo yodwa iyunivesithi eMatabeleland North besokusiza iHwange Teachers’ College evulwe nyakenye njalo ivulwa yiUnited College of Education ekoBulawayo.

Lokhu kutshengisa ukusilela kwezikolo zemfundo yaphezulu kulesi sabelo okuyikhona izakhamizi ezithi kubangela ukusalela emuva kwezentuthuko.

Share This:

Sponsored Links