Ukulinywa kwembambayila okulenzuzo

14 Sep, 2023 - 00:09 0 Views
Ukulinywa kwembambayila okulenzuzo Imbambayila

uMthunywa

Langelihle Moyo

ABALIMISI sebexwayise labo abafisa ukulima imbambayila ngendlela abangazilandela nxa belima imbambayila ukuze bathole isivuno esisezingeni eliphezulu.

Oyingcitshi kwezokulima esabelweni seMatabeleland South uNkosazana Moreblessing Dube uxwayise abalimi ngendlela abangazilandela nxa belima imbambayila ezingenza babe lesivuno esikhulu.

Uthe umumo womkhathi, umhlabathi, isikhathi sokuhlanyela, umvundiso, ukuhlakula, ukuvikela ubudli lemikhuhlaneni kubalulekile ukuthi umlimi akunanzelele.

“Isilimo sembambayila sifuna ukulinywa endaweni ekhudumalayo njalo engatotiyo, ifuna ukulinywa nxa kutshisa, ngoba ngesikhathi somqando iyatshazwa. Besokusithi umhlabathi lapho evuma khona imbambayila ngumhlabathi ovundileyo olitshebetshebe. Kayifuni sidaka ngoba isidaka siqinile ngakho-ke impande ngeke zenelise ukunaba kuhle.

“Okwesibili inyanga zokuhlanyela imbambayila nguMpandula kusiya kunyanga kaMfumfu, njalo nxa seligxumeka imbambayila yenu nanzelelani ukuthi ingatsha zakhona zinde okungama sentimitha angu-10 kusiya ku-15,” kuchasisa uNkszn Dube.

“Okunye okuqakathekileyo ekulimeni imbambayila yikuthi kumele ilinywe embundwini njalo akumelanga iminyane, nxa lisanda kuyihlanyela kumele ibe ithelelwa ize ibambe mhlawumbe okwensuku ezilitshumi.

“Ingabamba ngemva kwamaviki amathathu kumele liqume amahlamvu liwaphungule ngoba ayabe semanengi eseminyene.”

“Okwesithathu esinye isigaba esiqakathekileyo okumele sikunanzelele ngesokuhlakula ukukhipha ukhula ngoba ukhula lusuka lwenze isilimo singakhuli kuhle ngakho-ke kuqakathekile ukuthi liqalise ukuhlakula imbambayila isesencane. Lokufaka imvundiso ngesikhathi esifaneleyo kulandela isigaba sesilimo ukuthi siyabe sesifuna wuphi umhlobo womvundiso,” kulandisa uNkszn Dube.

Uphethe ngendlela abalimi abangavikela ngayo ubudli embambayileni.

“Abalimi bakhengelelwe ukuthi bathenge imithi yokufafaza ikakhulu emahlamvini ukuze angahlaselwa ngumkhuhlane obizwa kuthiwa yi-leaf spotting umuthi wakhona uthiwa yi-Dithane M-45, leminye eyokuvikela imbambayila ukuthi ingadliwa,” kuphetha uNkszn Dube.

Share This:

Sponsored Links