Ukuhlaziya inkondlo

24 Jan, 2019 - 00:01 0 Views

uMthunywa

Ugwalo – Ugqozi Lwezimbongi
Ziqoqwe Zahlelwa nguP Mpofu
Ugwalo ludindwe yiMambo Press ibambene leThe Literature Bureau
Imbongi nguS N Thebe
Isihloko senkondlo – Ukwenda akutshayelwa amathambo
Sihlangana njalo lenye inkondlo elesihloko esiyisaga. Nxa usazi ukuthi sitshoni lesi saga uhle ube lengwabungwabu nxa uyifunda linkondlo. Lesi saga sikhulunywa ngumama osephakathi kohlupho emendweni, usehlangane lalokho obengakucabangeli. Usekhala-ke lumama, “Ukwenda akutshayelwa amathambo.”

Usephakathi kobunzima abesekhala ngokuthi aluba ubesazi ubengisoze azokwendela lapho.

Ngalokhu lumama uveza ingqondo yokuthi aluba umuntu engakendi wayake aqale avakatshele izinyanga kumbe osiwaluwalu bamtshele ukuthi lapho ayakwendela khona kunjani. Ngaleyondlela kwakuzamenza aceze ukwendela lapho azahlukuluzwa khona.

Ukhala wenzenje lumama kuyamangalisa ukuthi uchuku lolu luvelaphi ngoba yena konanga lutho. Uyasibuza isithandwa sakhe ukuthi woneni. “Sithandwa ngoneni bantu?” yena ngokubona kwakhe konanga lumama.

Kodwa lanxa onile, okungenzeka ukuthi kukhona akonileyo, kodwa isimanga yikuthi yikona bani okungela xolo? Abantu bayona baxolelwe kodwa lumama isimanga alaso yikuthi okwakhe ngokunjani ukona okungaxolelwayo? Balesikhathi eside bethandana laba bantu, kodwa lamhla sokulombuzo umama awuphosela kumyeni wakhe othi: “Lamhla kuthen’ungibulala bo?” Kukhanya uyatshaywa lumama kakhulu yikho ebuza ukuthi kungani ebulawa? Obulawayo ngotshaywa kakhulukazi.

Sokwenzanjani phakathi kwalimuli? Izinto kazisahambi kuhle sokuliwa kanti ingane zabo zandile sezinengi.

Nxa kunjalo akusela ukucabangela ukuthi kungaqhamuka udlame phakathi kwayo. Phakathi kwezingane zabo ezinye zendile kanti lenotho yabo yandile. Isimanga–ke yikuthi ukungezwani lokhu kuvela ngaphi.

Uyabuza lumama ukuthi pho atshiye konke lokho asebelakho na? Nxa sekunjalo uyabe esesebenzele ize sokufana lezithukuthuku zenja yona egijimisa inyamazana ngesiqubu iyibambe kodwa ithathelwe ngumniniyo yena ocina eyinika okungamaqatshana okungelancedo.

Umama lo usezifanisa lesikhukhukazi esifukamela amaqanda kodwa sibesidliwa yibutata. Laye usezibona njengaleso sikhukhukazi esithi fukamela amaqanda ukuze acacade kodwa kujinge kube yize ngoba sihlaselwa yibudli. Laye lumama ubesehlaliseka ethi imuli isiyandile njalo lenotho yandile kambe kuyini okungamenza adane kanti kabuzanga elangeni. Nangu usengozondwayo edukluzwa ngezagila. Isikhukhukazi singagecwa laliphimpi ngesikhathi sifukamela kodwa kungabi ndaba zalutho.

Nanku ngoba engasahlalisekanga etshaywa njalonje esogoduka (useyosuka) emendweni ahambe lelizwe engazi lapha aqonda khona abe yinto engcolileyo njengesifinyo esicicima ingcekeza. Nxa esenjalo kuyabe kungasela muntu omkhangelayo kumbe ofuna abeseduze laye.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds