Ukuhlaziya inkondlo

13 Dec, 2018 - 00:12 0 Views

uMthunywa

Ugwalo — Ugqozi Lwezimbongi
Ziqoqwe zahlelwa nguP Mpofu
Ugwalo ludindwe yiMambo Press ibambene leThe Literature Bureau
LE yiviki yokuqala izikolo zivaliwe ngalokho ngikhethe ukuthi sikesime kancane ukuqhubeka sisiyaphambili sihluza izinkondlo ezintsha kodwa sikhumbuzane ngokuqakathekileyo nxa kucubungulwa izinkondlo. Okuhle ngokufunda kwakhathesi yikuthi abafundi sebengeniswa kulezi zifundo zokuhlaziya kumbe ukucubungula ingwalo kusukela kuviyo lakuqala kumfundo yaphezulu (Form One).

Lokhu kunceda kakhulu abafundi ukuthi nxa besiyafika kuviyo leSine bayabe sebezwisisa izinto ezinengi ezinjengokuhlaziya izinkondlo. Inkondlo njengoba zingenye yezindlela yokwethula udaba kuZulu kufanele abafundi bazwisise ukuthi zicutshungulwa njani. Zona inkondlo zitshiyene kulezinye indlela zokwethula udaba ngoba zona zisebenzisa ulimi olujulileyo. Ukuze silucazulule udaba olumunyethwe yinkondlo kumele sijulise ingqondo ukwedlula esikwenzayo nxa sibala indaba loba incwadi.

Lokhu kungenxa yokuthi ulimi olusetshenzisiweyo ayisilo esivame ukuluzwa nsuku zonke. Amagama esiwajayeleyo asuka asetshenziswe ngendlela ecatshileyo, njalo ejulileyo. Ngitsho ukuthi lokhu yikho okwenza abafundi abanengi bangazithandi inkondlo ngoba bengazwisisi lokho okumunyethweyo ngoba ulimi olusetshenziswe lapho lungajayelekanga. Abanengi bahlutshwa yikuthi basuke bafune ukuchasisa amabala linye ngalinye kanti isiqokoqela yikuzwa umnkantsho wendaba kuqala ngemva kwalokho amanye amabala ayazwisiseka.

Indlela le yokwethula udaba isetshenziswa zimbongi nxa zibhala indaba esiyibiza ngokuthi yinkondlo.

Kulendlela ezilandelwayo nxa sihluza inkondlo, kumele abafundi bazizwisise ekuqaleni nxa bezahluza kuhle izinkondlo ezitshiyeneyo. Okokuqala nxa abafundi behluza inkondlo kumele badinge umnkantsho wendaba.

Ngamanye amazwi lokhu yikudinga ukuthi inkondlo oyifundayo ingani. Kulandela lokho kumele abafundi bahlolisise ulimi olusetshenziswe yimbongi ekuvezeni udaba lwayo.

Imbongi zilakho ukusebenzisa imifanekiso kunkondlo zazo ziveza udaba lwazo. Okwesine silakho njengababali labafundi benkondlo ukuthi siveze imizwa yethu. Singakukhohlwa ukuthi emhlolisweni abahloli balakho ukuthi babuze imizwa yabanye abantu okwenza umbuzo wakhona ungaze wahlabusa. Ulula nxa umfundi ebuzwe eyakhe imizwa hatshi eyabanye. Umuntu ungaze wamfunza imizwa yabanye yikho nje, abafundi kumele baveze eyabo imizwa hatshi eyabangane babo.

Indaba yindaba ngoba imumuthe udaba oluthile. Ngokufanayo inkondlo sandaba kumele ibe imumethe udaba oluthile okumele ukuthi siyibala siluzwe kuhle. Ukuze siluzwisise lolo daba lwenkondlo kuyadingeka ukuthi siyibale kabili loba kathathu leyo nkondlo. Kuthiwa nxa sisadingisisa ngodaba olumunyethwe yinkondlo masingazidubi ngokudingisisa ingcazelo yamazwi atshiyeneyo. Esikunanzayo lapha yikuphendula umbuzo othi: “Ixoxa ngani imbongi lapha?”

Nxa ungabona ususenelisa ukuxoxela omunye ngodaba olumunyethwe yileyonkondlo uyabe usuwutholile-ke umnkantsho wendaba. Zinengi izinto ezingenza inkondlo ibe lomnkantsho osobala. Enye yalezizinto lulimi olusetshenziswe yimbongi. Ezinye zezinto ezenza ulimi luhlabuse lunambitheke yilezi; izaga lezitsho, izifenqo, izenzukuthi, izibabazo, izikhuliso lezinciphiso.

Nxa abafundi behluza izinkondlo kumele bazibuze-ke ingabe imbongi ibhale ngolimi oluhlabusayo loba hatshi. Yizo lezi izinto ezingaphezulu abafundi abayabe bezidinga. Sizatshengisa ukuthi yini imifanekiso kanye lezibonelo zemizwa kunhlelo ezizayo.

Share This:

Sponsored Links