Uncategorized

Udubo lokuba sesikhathini kumankazana aphatheka kwezemidlalo

18 Jul, 2019 - 00:07 0 Views
Udubo lokuba sesikhathini kumankazana  aphatheka kwezemidlalo

uMthunywa

Nobuhle Mgwaqo

LITSHISA bhe ilanga esiqintini seMahlothova, indawo esesigabeni seMguza esabelweni seMatabeleland North.

Abantwana abavela ezikolo ezilitshumi ezehlukeneyo babuthene kulindawo.

Abanye bahambe imango emide, bonke balande ukuzodibana kumncintiswano wezikolo wokugijima ukuze kukhethwe intshantshu ezizakuyamela isigaba lesi kumncintiswano wezabelo.

Amehlo onke athe nhlo kuNonzima Tshuma (akusilogama lakhe langempela) okubanga likaFomu 3 esikolo seMahlothova Secondary School ukuthi nguye ozaphakamisa isikolo lesi sibe phezulu kumncintiswano welanga ngoba eyisavutha ekugijimeni.

Lumfundi oyintombazana uyakuthanda ukuphatheka kumncintiswano yokugijima kanye lokweqa, kodwa kwehla iyezi elimnyama ngesikhathi sokumele angene enkundleni ngoba esengene esikhathini.

Umfundi lo uthi lanxa ekwazi ukuthi angeke bamfice ancintisana labo, nxa esesemazibukweni kakhululeki njalo uba lenhloni zokuba phakathi kwabantu ngoba engelayo impahla eqondileyo yokusebenzisa ngesikhathi lesi.

“Nxa ngisesikhathini kangiyi esikolo, njalo kangiphatheki kumidlalo yokugijima. Kangikhululekanga ukuba phakathi kwabantu ngoba ngisesaba ingozi yokungcolisa impahla zesikolo.

“Ngaqala ngisebenzisa izichibi zempahla ezindala kodwa khathesi sengisebenzisa ama-reusable pads esiwathungayo esikolo engilakho ukuwawatsha ngiphinde njalo ngiwasebenzise,” kutsho uNomzamo.

Abafundi abanengi abangabagijimi nxa besesikhathini bayehluleka ukuphatheka kumidlalo ngoba “bephathekile emzimbeni”.

“Ekugijimeni kudinga ukuthi ube lempahla ekwenza uzizwe ukhululekile ikakhulu nxa ugijima imango emfitshane edinga isiqubu, kungakho nxa kungenzakala ukuthi ngibe sesikhathini kulemincintiswano ngiyekela ukuphatheka emidlalweni ngithi ngiyagula.

“Kwesinye isikhathi ngiyabe ngilesilumo okwenza kube nzima kakhulu ukuthi ngenelise ukuphatheka kumidlalo etshiyeneyo,” kulandisa uNomzamo.

Uhlupho lukaNomzamo kayisilo lwakhe yedwa, luhlupho olubhekwe ngamantombazana asakhulayo alamathalenta okugijima emaphandleni.

Omunye umfundi oleminyaka engu-15 okhulume loMthunywa ofunda esikolo esisesigabeni seBulilima ePlumtree uthe kakhululekanga ukuphatheka kumincintiswano yokugijima esesikhathini.

“Ama-pads angenza ngingakhululeki ngitsho nxa ngisenkundleni ngoba nxa ugijima lilakho ukutsheda loba ukuwa.

Ngenxa yalokhu nxa ngisesikhathini kumele ngibe kumidlalo ngiyaxolisa ukuthi ngeke ngiphatheke kodwa nxa kungenzeka ukuthi ngicine ngiphatheka kangenzi kuhle ngoba ngizama ukuthi ngingalahlekelwa yisithunzi sami emphakathini,” kutsho umfundi lo.

Uqhubekele phambili wathi yena njengomntwana ohlala logogo wakhe watshelwa ukuthi nxa owesifazana esesikhathini akumelanga abe phakathi kwabantu besilisa.

“Kukholwa ukuthi nxa usesikhathini akumelanga ube phakathi kwabantu besilisa ngoba ulakho ukopha kakhulu.

Ngenxa yalokhu ngiyazama ukuthi nxa ngisesikhathini ngingabi phakathi kwabantu besilisa ngisesaba ukuthi ngingopha kakhulu kungakho ngicina ngisekela ukuya esikolo,” kuveza umfundi lo.

Omunye uMqondisi wezemidlalo esikolo esisesigabeni seBulilima othande ukubizwa ngokuthi nguNkosikazi Thandiwe Ndlovu uthe ukuphatheka kwamantombazana nxa besesikhathini kuluhlupho abalwaziyo njalo baqhubekela phambili bexoxisana lalo labafundi.

“Amantombazana amanengi kawakhululekanga ukuba phakathi kwabantu nxa esesikhathini, khona nje lokuthi baphatheke kumidlalo kabafuni.

Inengi labo licina lisithi liyagula kodwa sasithi nxa sesikhuluma labo nsitha sibe sesinanzelela ukuthi umfundi lowo uyabe engafuni ukuphatheka ekugijimeni ngoba esemfuleni.

“Siyazama ukubaxwayisa ukuthi ukuba sesikhathini yingxenye yempilo yomuntu wesifazana wonke kungakho akumelanga ukuthi kube lomehluko kundlela abaziphatha ngayo nxa besesikhathini lakwezinye insuku.

“Izikhathi ezinengi singakhuluma labo abafundi laba bayaphatheka kumidlalo yabo kodwa kabenzi kuhle okutshengisa ukuthi kunzima ukuthi bakhululeke ngalesosikhathi,” kuchaza uNkkz Ndlovu.

UMgcinisihlalo weBulawayo Athletics Board, uMnumzana Manuel Mpofu uthe njengenhlanganiso nxa behlangana labagijimi abangamantombazana kukumalungiselelo emidlalo bahle babanike impahla yokusebenzisa bangaba sesikhathini.

“Siyakwazi ukuthi nxa sihlangana ku-camp siba labatholayo kanye labaswelayo kodwa thina sibaphatha ngokufanayo bonke.

Abangamantombazana bonke sihle sibanike impahla yokusebenzisa bangaba sesikhathini.

“Njengabaqeqetshi loba abanye bethu bengabesilisa siyazama ukuthi sonke sibe ngabazali ebantwaneni esiyabe silabo.

Kungakho siyazama ukukhululeka nxa sikhuluma labo njalo lokho abasitshela khona sikugcina kuyimfihlo.

“Bakhona sibili abanye abayabe bengafuni ukuphatheka emincintiswaneni nxa besesikhathini kodwa-ke silabanye abaqeqetshi besifazana abakhulumisana labo abantwana ukuze bazwisise ukuthi lokhu kuyingxenye yendalo yabesifazana bonke,” kulandisa uMnu Mpofu.

Kucatshangelwa ukuthi abagijimi nxa besesikhathini kumele basebenzise ama-tampon ngoba yiwo angenza benze imidlalo yabo bekhululekile.

Ebuzwa ukuthi ukuphatheka kumidlalo usesikhathini akufaki impilo zamantombazana engozini uthe ukuphatheka kwezemidlalo kufana nje lokuphatheka kweminye imisebenzi.

“Ukuphatheka kwezemidlalo kakufaki impilo yowesifazana engozini. Le yimvelo okumele ithathe indawo yayo, okudingakalayo nje yikuthi umfundi agxile kumidlalo yakhe,” kutsho uMnu Mpofu.

Endaweni ezinengi, udaba lokungena esikhathini lwabesifazana kalukhulunywa emphakathini, luyangungunwa nje phakathi kwabesifazana kukanti imizi eminengi emaphandleni oyabe esebenza ngowesilisa okwenza kubenzima ukuthi umntwana oyintombazana athengelwe impahla le edingakalayo kumpilakahle yakhe.

UMqondisi wezeMpilakahle kukhansili yakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda uthe ukuphatheka kwezemidlalo owesifazana esesikhathini akulangozi kodwa kungenzakala ukuthi umdlali ehluleke ukuqeda umjaho.

“Owesifazana nxa esesikhathini ikakhulu labo abopha kakhulu balahlekelwa ligazi elinengi kukanti nxa ugijima udinga igazi elinengi eliyabe lithwele i-oxygen. Lokhu kunika umdlali amandla okuthi aphatheke kumjaho aqede.

“Kuyenzakala ukuthi owesifazana angenzi kuhle emdlalweni nxa esesikhathini ngoba elakho ukuswela amandla kumbe abe lesiyezi esihambelana lokutshaywa likhanda, ” kuchaza uDkt Sibanda.

Ebuzwa ukuthi kulamaphilisi anganikwa amantombazana ukuze aphuze ukungena esikhathini uthe akhona.

“Kulamaphilisi anganikwa amantombazana aphatheka kwezemidlalo ukuze aphuze ngamalanganyana ukungena esikhathini.

Amaphilisi la kumele abe ehlanganiswe i-oestrogen le-progesterone njalo kawaphambanisi lutho emzimbeni womntwana oyintombazana.

Kawaphambanisi ngitsho lokwenelisa ukuzithwala nxa intombazana leyo isikhulile,” kutsho uDkt Sibanda.

Share This:

Sponsored Links