Qaphelani umkhuhlane wokuphela amandla

16 Jan, 2020 - 00:01 0 Views
Qaphelani umkhuhlane wokuphela amandla

uMthunywa

Thokozile Mbedzi

ABALIMI kundawana zonke zelizwe balimukiswa ngomkhuhlane wokuphela amandla olakho ukuhlasela inkomo  ezingelabele kanye lezilebele ubangelwa yikuswelakala kokudla ngoba amadlelo engekho ngesikhathi sendlala.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uDokotela wezifuyo uNdabezinhle Mkhwananzi weVeterinary Services uthe abafuyileyo kumele baqaphele kakhulu umkhuhlane weDowner Cow Syndrome ngoba uyingozi ezifuyweni.

“Abafuyi kumele baqaphele kakhulu umkhuhlane weDowner Cow Syndrome ngoba uyingozi ikakhulu ngesikhathi sendlala lapho amadlelo engelakudla okweneleyo kwezifuyo. Umkhuhlane lo uvame kakhulu enkomeni zingakabi lebele lalapho sezilebele. 

“Imbangela zomkhuhlane lo zinengi njalo zibalisela ukuswelakala kwamandla okuzala ngoba isisindwa yinkonyane, ngenxa yokwehla kwamaphulotheni egazi kanye lokusilela kwe-phosphate,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

Kubikwa izibonakaliso zomkhuhlane lo zikhanya ngemva kwamalanga amabili isilebele loba ibele selikhule kakhulu ingakazali.

“Kunzima ukunanzelela isifuyo nxa sesihlatshwe ngumkhuhlane lo nxa sisenelisa ukuzivukela sime kuhle ngoba izikhathi ezinengi inkomo iyabe izidlela kuhle njalo ihlakaniphile.

“Ngokuya kwesikhathi inkomo egulayo icina isisehluleka ukuvuka. Icina isukuma ngenyawo zaphambili kodwa ezemuva ziyabuyela emuva. Nxa ingenza njalo iyabe isidinga ukuncediswa ukuze ime kuhle. Umkhuhlane lo ungathatha amahola angu-72 hours ukuthi iziqinele,” kuchasisa uDkt Mkhwananzi.

UDkt Mkhwananzi uthe umuthi wokwelapha inkomo yikuyinakekela kuhle ilale endaweni efaneleyo njalo ibe iphendulwa ukuze ingabi lezilonda zokulala ngomhlubulo munye. 

“Inkomo egulayo ingahlatshwa ijekiseni ye-calcium  elesilinganiso esingaba yi-100ml kusiya ku-400ml  ngaphansi kwesikhumba kanye. Kulamanye njalo amajekiseni awe-calcium ale –phosphorous, magnesium le-potassium ezingahlatshwa ukuze kuphangise ukuphela inhlungu.

Uphethe ngokuthi ukuze kwenqatshelwe umkhuhlane lo inkomo nxa ingaba lebele kumele inakekelwe masinyane.

“Inkomo nxa ibele selilikhulu  kumele inakekelwe njalo ithole ama-protein le-phosphorous,” kuphetha uDkt Mkhwananzi.   

Share This:

Sponsored Links