Qaphelani amasela agodlileyo . . .

16 Feb, 2017 - 00:02 0 Views

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo silethulele udaba  lomuntu wesilisa ongaba leminyaka engu-30 kusiya ku-35 ubudala. Obegqoke ibhulugwe elifitshane eliluhlaza, isikipa esimhlophe njalo esilomzila obomvu emphethweni wentanyeni. Enyaweni, ubegqoke amathenisi e ‘‘All Star’’. Umuntu lo, omnyama njalo emfitshane otshontshe endaweni yeCross Mabale, Hwange, lokhu simzingela.

Kubikwa eLotondale, eNyathi, lakho kulabanye njalo abantu abatshontshelwe yizigebenga ezigodlileyo. Ngokunjalo, sizaluphinda loludaba lamuhla ngokuhlaziya isibonelo seNyathi lesi besesiphetha ngamabizo abanye abantu ababalekela imilandu yokutshontsha begodlile.

Kundatshana yethu yalamuhla, kulabantu abafelwe yimota yabo budebuduze lebholoho lomfula uNgwigwizi, eLotondale. Besazama ukulungisisa inqola yabo yomlilo le, kwathutsha abantu abathathu behamba ngemota yohlobo lwe-Honda Fit eluhlaza okwesibhakabhaka. Omunye wabathathu laba ukhiphe umbhobho wohlobo lwe-pistol kwathi omunye wakhipha umhedla. Bahlasela omamangala, abakade befelwe yimota, babathathela imali edlula $4 400 babaleka belubhekise edolobheni lakoBulawayo.

Kunzima bakwethu ngoba imali le inengi kakhulu okokuthi ukuyigcina esambeni kumbe emoteni kuvele kuyingozi.

Indawo yeNyathi ibikwa inothile kwezamatshe aligugu ikakhulu igolide ngakho abahambela khona sibakhuthaza ukuba bangathwali imali enengi. Nxa kuyilabo abalamabhizimusi ezenjiwayo, kumele basebenzise indlela ezisemthethweni hatshi ukuhamba bethwele imali ngezandla. Qaphelani ukuba imali ilokhe iseseyimpande yesono.

Ukuzikhupha kuyo, yikuyisa lapho okufanele khona — ebhanga. Qinisani ukusebenzisa imitshina yakulezinsuku lapho eselithenga lokuthengisa khona. Sebenzisani omakhalemkhukhwini ngokwabo — ngoba i-plastic money yintshantshu.

Lingamangali bakwethu lingabona kuthunqa intuli lentuthu ezigabeni zonke zelizwe ngoba umanyano kazulu lamapholisa uphume ijumo ukuyazingela o“tsotsi” laba. Kungabe kulapho okudalelwe khona icala kumbe ngaphi, bakhona, ikakhulu abacuphi. Uzayifunda ivaliwe tsotsindini! Kumele umuntu ajwayele ukudla ezakhe izithukuthuku ngoba kungumlayo kaNkulunkulu lokho, hatshi ukudla njengedlozi umuntu esaphila. Ukuphila ngembilaphi zabanye?

Kwandile-ke ukuzwa kuthiwa kuqhamuke indwetshu ezithile kuzimbamgodi zabo“tsheketsha” kumbe bona lezakhamizi ezigqagqele leyo migodi.

Ngokunjalo, eNyathi kulendwetshu ezinengi njalo ezibangelwa ngabantu abehlukahlukeneyo. Behlukene ngoba bevela endaweni ezinengi zelizwe kunye laphandle kwelizwe behugwa ngamatshe aligugu la. Ukwanda lokuhlangana kwabantu abatshiyeneyo lokhu yikho okubangela ukuba sicine silamacala ohlobo olufana lolokutshontshelwa kwabantu yizigebengu ezilemibhobho, amahloka lezinye izikhali ezinjalo. Lonyaka kukhanya izindaba lezi seziqansa khona eMatabeleland North lanxa-nje amacala odlakela agoqela ukulwa, ukutshayana,

ukubulalana ehleli ehlupha.

Qaphelani izigangi lezi ezibikwa zisithi zingatshontsha zibalekele kwezinye izindawo ezithile. Nxa libona abantu elingabaziyo kumbe elibasolelayo, bikelani amapholisa aseduze lamanye amalunga ezigaba zenu azimisele ukusebenza lamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP). Ukusebenza lamapholisa yikumela iqiniso, ukuveza uthando, ukusekela ukuthula, inhlalakahle, intuthuko, ukumela umthetho lokumela iqiniso. Phela amapholisa yizisebenzi zikazulu. Ukubasekela yikuzithuthukisa. Ukwephula umthetho yikuphazamisa impilo kazulu. Ngokunjalo,

umphakathi yiwo osuke wethule amanxusa ukuyahlola, ukucupha, ukucubungula lokubamba, lokhu esikuthi yikubopha abaphambanise iNkosi. Inkosi kulesosibanga, nguzulu. Pho kuhluphani ukusekela amanxusa kazulu?

Zulu, phambili ngempi yokuhlasela uCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba. Tsotsi, bhasopa ziphelile insuku zakho zenkohlakalo, zinuke amakhwapha, ungakhali ngomuntu kusasa, zazi ukuba uvele kawulabo ubuntu uma ulomona.

Abanye balabo ababalekela amacala okutshontsha ngodlakela ngabalandelayo:

Zwelithini Moyo, 73-072375T 73 owe Mgodimasili eTsholotsho.

Whyson Ndebele, 73-081798L-73 owayehlala emzini kaNanele Ndebele koBhuzeni eTsholotsho.

Pard Sibanda odabuka eTsholotsho icala lakhe alenza eLupane DR: 03/08/13 okungumnyaka lapho adala ngawo lelocala andubana abaleke.

Dickson Moyo odabuka esiqintini seLupane owacina ukubonakala esahlala emzini kaDomoni Ncube esigabeni sakoDaka.

Johannes Phiri 79-102931T-03  owayehlala ku-1265 elokitshini leChinotimba eVictoria Falls.

Obabonileyo kabakhuthaze ukuyazigeza imilandu abayetheswayo le bengakathathwa njengamasela abanjiweyo, kuwo wonke amacala okweba izigangi zigodlile.

@[email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds