Uncategorized

Manengi amacala okuhlukuluzwa kwabesifazana: Inkokheli zomdabu

30 Nov, 2020 - 13:11 0 Views
Manengi amacala okuhlukuluzwa kwabesifazana: Inkokheli zomdabu

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa

INKHOKHELI zomdabo eHwange zikhonona ngokwanda kwamacala okuhlukuluzwa kwabomama lamankazana kulesigaba.

Okudanisa inkokheli zomdabo yikuthi amacala amanengi aphathelane lokuhlukuluzwa kwabomama lamantombazane ngawokutshaywa, ukuthethiswa, ukuncindezelwa kumathuba okwenza imali kumbe okuzithuthukisa kanye lezemacansini aphelela emoyeni ngoba labo abawadalayo kababotshwa.

Amanye aphelela ezimulini kuthi amanye atshabalaliswa zikhokheli zomdabo kumbe amabandla ezokholo engahanjiswanga emapholiseni kumbe enduneni.

Labo asebeke bazama ukulandelela amanye alamacala bathi sebeke bethuselwa ngezinye inkokheli ukuthi bengenzi lutho ngawo la amacala.

Lokhu kevezwe emhlanganweni wokulolonga ulwazi lwenkokheli zomdabo, ezamabandla ensonto, labezokholo lwesintu abadabuka kundawo zeHwange ezigoqela iJambezi, Lubangwe, Magoli le Matetsi phakathi kweviki ephelileyo.

Umhlangano lo ophele ngoLwesithathu, uqhutshwe zinhlanganiso ezizimeleyo ezigoqela iBuwalo Matalikilo Trust (BMT), Sonke Gender Justice, SafAids Zimbabwe kanye leNorad njalo uze ngesikhathi ilizwe leZimbabwe lihlanganela lamanye amazwe kumkhankaso wokuvikela ukuhlukuluzwa kwabesifazane (16 days of activism against gender based violence).

Bekhuluma kulumhlangano, abakhokheli bezomdabo bathe abanye babo bahlangana lamacala amanengi kodwa kusuke kubenzima ukuwathonisisa ngoba besethuselwa.

“Kulabantwana abancane ikakhulu amantombazane afika kithi ezobika ngokuhlukuluzwa kumbe bezodinga usizo. Kwesinye isikhathi siyethuselwa nxa singatshela abantwana abahlukuluziweyo ukuthi behambe emapholiseni ngakho amacala amanengi aphelela emoyeni. Kungakho sidinga ukuncediswa ngamapholisa ikakhulu awesigaba (neighbourhood watch committee),” kutsho omunye wabaphathi.

Usobhuku uJoseph Chuchu Tshuma oweLubangwe ukhuthaze izakhamizi ukuthi zingafeli ngaphakathi kumbe ukwesaba ukubika amacala.

“Abantu bengabokwesaba ukubika amacala. Kumele bebuye sibahambise emapholiseni. Nxa kuludaba olungadingi amapholisa siludlulisele kubalisa bagwebe ngendlela efaneleyo. Singakuqeda ukuhlukuluzwa kwabomama nxa singabambisana ndawonye,” kutsho usobhuku uTshuma.

Induna uWhange uthe useke wathola ukukhonona ngamacala aphelela emoyeni.

“Kulemigoqo eminengi esiyizwayo esigabeni okwenza amanye amacala aphelele emoyeni. Icala libikwa kusobhuku odlulisela komkhulu wabosobhuku laye alidlulisele kumlisa nxa engenelisi ukulithonisisa. Umlisa laye nxa kungaphezu kwamandla akhe usuka alethe enduneni kodwa sihlala sithola ukukhonona abantu bethi amacala abo ayanyethezelwa phansi. Kumele kuphele lokhu nxa sifuna ukuqeda ubudlangudlwangu ezindlini lesigabeni sethu,” kutsho induna uWhange.

Omkhulu we BMT uNkosikazi Anna Mandizha-Ncube uthe kulemizamo eminengi yokuncedisa abakhokheli bezigaba ukuthi bekwazi ukunanzelela amacala aphethelane lokuhlukuluzwa kwabesifazane lokuthi aphathwa njani.

Share This:

Sponsored Links