Lingasebenzisi gadalala izifuyo zenu, ziyafa

20 Dec, 2018 - 00:12 0 Views
Lingasebenzisi gadalala izifuyo zenu, ziyafa Abalimi bayakhuthazwa ukuthi bangasebenzisi izifuyo zabo gadalala ngoba kungabangela ukuthi zife

uMthunywa

Musa Janga 

ABABONA ngezezifuyo abeLivestock Production Development sebekhuthaze abalimi ukuthi bangasebenzisi gadalala izifuyo zabo ngoba kungabangela ukuthi zife njengoba ezinengi zazo zisacakile. 

Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Cosmas Muzunde ubike ukuthi abalimi kabangasebenzisi nzima izifuyo ezifana lenkomo kanye labobabhemi nxa belima ngoba kucina kubangela ukuthi zife.

“Ukusebenzisa izifuyo nzima ekulimeni kulengozi yokuba zife ikakhulu nxa kuyikuthi bezingaphathekanga kuhle. Kwesinye isikhathi uyathola umlimi esebenzisa inkomo ezimithiyo ekulimeni, lokhu kubangela ukuba ithole life okuyinto engalunganga.

“Kungcono ukuthi umlimi asebenzise ithalakitha ekulimeni nxa izifuyo zakhe zisesimeni esibi. Yebo kungabe kudula  kodwa kuyaphathisa ngoba akulangozi yokuthi umlimi angacina elahlekelwa yizifuyo zakhe,” kulandisa uMnu Muzunde.

Ubuye wathi nxa umlimi efuna ukusebenzisa izifuyo ekulimeni, kumele enze isiqiniseko sokuthi izifuyo lezi ziphatheke kuhle.

“Kumele umlimi abone ukuthi izifuyo zakhe zithola ukudla okwaneleyo kanye lamanzi. Kumele ukuthi nxa zisenza lowomsebenzi zibe ziqinile. Lanxa zisebenza kumele zithole isikhathi sokuphumula ngoba nxa zingasetshenziswa nzima zicina zigula zife,” kuveza uMnu Muzunde.

“Ungananzelela utshani bokuthi izifuyo zidle abukalungi kuhle ngakho umlimi kumele azidingele ukudla,” kuchaza uMnu Muzunde.

Uqhubeke elandisa esithi umlimi sengenza umsebenzi wokulima ubelula ngokugebha lapho eqeda ukuvuna. 

“Umlimi ohlakaniphileyo uthi eqeda ukuvuna ahlale egebhile emasimini ukuze kuthi kufika isikhathi sokulima kubelula kanye lasezifuyweni ngoba zizabe sezingasayenzi umsebenzi onzima,” kuphetha uMnu Muzunde.

Share This:

Sponsored Links