Lingaqilwa ngosomabhisimusi balimi

04 Jul, 2019 - 00:07 0 Views
Lingaqilwa ngosomabhisimusi balimi

uMthunywa

Bongani Ndlovu
ABALIMI sebekhuthazwe ukuthi bakhaliphe njalo bavule amehlo babone ukuthi intengo abathengisa ngayo izifuyo zabo iyenelisa ukubathengela ukudla kanye lemithi yezinye izifuyo.

Inkuthazo le iza ngemva kokunanzelela ukuthi abalimi abanengi lokhu bethengisa inkomo zabo ngemali ephansi kukanti abamabhutsha sebekhwezile intengo yenyama.

Inyama yenkomo emabhutsha amanengi koBulawayo isiqalela ku-Z$21 ikhilogilamu eyodwa kusukela kumaviki amabili adluleyo.

UMthunywa ukhulumisane loMnumzana Cosmas Muzunde onguLivestock Specialist kunhlanganiso yeLivestock Production Development obike ukuthi abalimi kumele bahlakaniphe bangaqilwa ngosomabhizimusi ngoba bona bathenga inkomo kibo ngemali encinyane bayethengisa inyama yakhona ngemali ephezulu.

“Inyama isikhwele kakhulu, ikhilogilamu yenyama yenkomo isibiza i$15 kusiya ku-$17 kukanti umlimi uyabe ethengisa inkomo zakhe ngentengo ejwayelekileyo eye$400 kusiya ku$500.

“Okwenza ngikhulume kanje yikuthi osomabhizimusi laba bafuna ukubulala abalimi.

“Abalimi nxa bethengisa inkomo zabo bayabe befuna ukuthengela ezinye inkomo zabo ukudla kodwa ucina esehluleka ngoba uthi efika ezitolo athole imali athengise ngayo inkomo ingaseneli ukuthenga ukudla,” kuchaza uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili esithi ukudla kwenkomo kanye lemithi sokudula kungakho sokunzima ukunakekela inkomo ngakho umlimi engayekela ukuthi laye akhuphukise mbijana intengo yenkomo kuzakuba nzima ukuthi enelise ukunakekela izifuyo zakhe.

“Silamahofisi koBulawayo, amanye akhona aseMhlahlandlela ngakho abalimi nxa befuna ukwazi kuhle ngalokhu kabasivakatshele iminyango ihlala ivuliwe,” kuphetha uMnu Muzunde.

Share This:

Sponsored Links