Uncategorized

Kwesatshelwa ukuza kwegagasi lesithathu leCovid-19

08 Apr, 2021 - 00:04 0 Views
Kwesatshelwa ukuza kwegagasi lesithathu leCovid-19

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
UKUYEKETHISA okwenziwe ngabantu ngesikhathi sekhefu lePhasika kungaletha igagasi lesithathu leCovid-19 elizweni leZimbabwe.

Ngesikhathi sekhefu lePhasika abantu abanengi bebehlangana endaweni zokuzithokozisa ezitshiyeneyo bengagqize qhakala ngokungenzakala ngokubuthana ngesikhathi sobhubhane lolu.

Abanengi bebengalandeli imilayo eyabekwa nguHulumende ukuze kuvikelwe ukumemetheka kwegcikwane leCovid-19.

UHulumende wabeka umthetho wokuthi akula mabhawa okumele avulwe kodwa inengi lalamabhawa belivuliwe abantu benyakazela njengobunyonyo kiwo.

Amapholisa abophe abantu abanengi abatholakale benatha endaweni ezingafanelanga ukube zivuliwe kukhefu leli elisanda kwedlula. Abanengi babo babotshelwe ukungalandeli umthetho wokuba akulamuntu ovunyelwa ukubonakala ehamba phandle kungedlula ihola lika 10 ebusuku kusiyafika ihola lika 5 ekuseni.

Amabhawa lama-nightclub avalwa kudala njalo uHulumende uthi angaba yingxenye yendawo ezisabalalisa iCovid-19. Ingcitshi kwezempilakahle zithi ukungalandeli imilayo eyabekwayo kungaletha igagasi lesithathu lalumkhuhlane njengalokhu okwenzakala ngemva kwekhefu leKhisimusi okwabangela ukuthi singene kugagasi lesibili lalumkhuhlane.

Omele umqondisi wezempilakahle kusabelo sakoBulawayo uDokotela Welcome Mlilo uthe idolobho lakoBulawayo liseselabo abantu abaleCovid-19, kungakho-ke ukungaziphathi kwabantu kungabangela ukuthi inani lababanjwa belalumkhuhlane likhuphuke.

“Lokhe silabo abantu abaleCovid-19 elizweni, lakoBulawayo lakho bakhona kungakho-ke singekethisa singabalakho ukuba legagasi lesithathu. Ukungalandeli imilayo okwenziwa ngabantu ikakhulu kunsuku ezisanda kwedlula kungatsho ukuba igagasi lesithathu lalumkhuhlane alikho khatshana,” kutsho uDokotela Mlilo.

Uthe izakhamizi sokumele zilandele imithetho eyabekwayo zingaphatheki kumisebenzi engazibeka engozini yokubamba lumkhuhlane.

“Siyazi okusebenzayo lokungasebenziyo kuCovid-19. Siyazi njalo ukuthi izaheke zingenye indlela yokuzivikela, kungakho-ke sithanda ukukhuthaza uzulu ukuthi aqhubeke ezigqoka ngendlela eqondileyo avale amakhala kunye lomlomo aphinde njalo aziqhelelanise lomphakathi.

Siyazi njalo ukuthi kulokuphatheka kwabantu ezintweni ezithize okusabalalisa umkhuhlane lo okufana lokuba semabhawa, ezimfeni kanye leminye nje imibuthano kungakho-ke kuqakathekile ukuthi sifunde kukho konke esesikubone kusenzakala ukuze sizivikele njengozulu,” utsho njalo.

UDkt Mlilo uthe kulokuthi abantu bangalandeli imilayo kumele bayephambili ngokuyahlatshwa ijekiseni yeCovid-19 ukuze kulwiswe umkhuhlane lo.

Share This:

Sponsored Links