Kwaze kwanzima ukukhuliswa ngubaba ongakuzaliyo

07 Dec, 2017 - 01:12 0 Views

uMthunywa

Silo Pumulani Mpofu

KulIVIKI sixoxisane loPhindi Nxumalo oleminyaka yokuzalwa engamatshumi amabili lane ngodaba lokuthola incwadi yokuzalwa. Sekhule waze wabangaka uPhindi engelayo incwadi yokuzalwa kanye lesithupha ngoba kungela muntu amaziyo owangakibo ngaphandle kukayise ongamzaliyo (stepfather) owamkhulisayo.

Okokuqala unina kaPhindi wendela koNcube onguyisemncane (stepfather) kaPhindi evele ezithwele kodwa wemamukelwa enjalo bahlala bonke ngoba phela uMaDliwayo unina kaPhindi wayengelayo indawo yokuhlala.

Akasazange azihluphe ngokuthi ayevela azakale ngakibo kwentombi yakhe.

Kuthe ngemva komnyaka esekhulakhulile uPhindi unina wazithwala njalo koNcube wabusiswa ngendodakazi uNozipho.

Kwenzakala ukuthi uMaDliwayo wagula wedlula emhlabeni etshiya usane olulenyanga ezimbili uNozipho.

Bakhula abantwana laba begcinwa nguyise kodwa kazange aye esikolo uPhindi ngoba uyise omncane wayengenelisi ukuthi ambhadalele inhlawulo zesikolo.

Kwaze kwathi uPhindi eseleminyaka elitshumi uNcube wasemcela ukuthi ahambe ayedinga abangakibo ngoba kungekho buhlobo phakathi kwabo njalo kasenelisi ukuqhubeka emgcinile.

Wazama ngendlela zonke uPhindi ukudinga lapho adabuka khona lalapho okuvela khona unina, wadinga lezihlobo zangakibo kanina kodwa waswela wona umkhondo wokuthi bavelela ngaphi waze walahla amajogwe phansi.

Wacela-ke ukuhlala emizini yabantu abatshiyeneyo, bangamxotsha asuke ayecela kwenye indawo. Le kwasekuyiyo impilo yakhe yansukuzonke.

UNcube laye kwezwakala kuthiwa usegula umkhuhlane wengqondo, sengumuntu olaluka ngeganga nje akusazakali lalapho ahlala khona ngoba phela langekhaya bengazi lokuthi ungaphi.

Lalamuhla uPhindi uphakathi kobunzima ngoba kazange ake aye esikolo esakhula njalo akalayo lencwadi yokuzalwa kanye lesithupha.

Loba ezama ukudinga umsebenzi loba  ukubhalisa endaweni ezitshiyeneyo ukuthi athole uncedo azithuthukise empilweni yakhe uyehluleka ngoba kalancwadi yokuzalwa.

Umthetho uthi umntwana uthathiswa incwadi yokuzalwa ngunina loyise, nxa sebedlula emhlabeni lababantu kumele bamelwe yizihlobo zilencwadi zokufa (death certificates).

Kulobunzima kuPhindi ukuthi azuze lokhu ngoba akula lapho angaqonda khona athole loba ngoluncane kanganani udletshana lokuthi angazithola ngaphi izihlobo zakhe lokuthi i-death certificate kanina ingaphi kumbe yathathwa ngubani lokuthi unina wabhubhela ngaphi.

Ngakho ke kuqakathekile kakhulu ukuthi abazali kanye lezihlobo ezisakhona emhlabeni zincedise abantwana abasakhulayo abangelazo incwadi zokuzalwa ukuthi bazithole ngoba ziqakathekile njalo kuyizo eziphawula ukuthi umuntu ungowakuleli ilizwe.

Nxa umntwana engelayo lincwadi kunengi kakhulu akhutheka kukho okugoqela izifundo, ukuphiwa isigwebo esingafanelanga (justice) lokunye okunengi.

Umlobi utholakala kunombolo zocingo ezithi 0773 195 055 lakukheli elithi [email protected] lakuFacebook page ethi Trinity Project PVO.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds