Uncategorized

Kuphazamiseke ukufunda befica ithuna ekilasini

23 Jan, 2020 - 00:01 0 Views
Kuphazamiseke ukufunda befica ithuna ekilasini

uMthunywa

NGESIKHATHI abanye otitsha labafundi bejabulela ukuvulwa kwezikolo, abafundi labotitsha beMthwane Senior Secondary eMzimkhulu batshaqekile bezithela phezu kwesimanga esenze bangakwazi ukufunda lokufundiswa.

Kwenye ikilasi yaboGrade 10, bekulelitshe lethuna ebelibukeka lisanda kwenziwa. 

Okubatshaqise kakhulu yikuthi bebengazi ukuthi kule ikilasi kulengcwaba, yize emagcekeni esikolo ukhangwa ngamathuna ungena nje.

Ngesikhathi leli phephandaba lihambele esikolo lesi, lifice abazali begcwele isikolo bezozibonela “umhlola”, kukhona lamanye amathuna amathathu angaphandle, agudle amanye amakilasi. Bebethi bazozibonela ngoba abakholwanga betshelwa ngesiga esenze ukuthi ezinye izingane obekumele ziqale ukufunda kule ikilasi zesabe ngitsho ukungena kwazise ithuna liseduze lebhodi.

Kuvela ukuthi kulemuli efike ngaphambi kokuthi kuvulwe izikolo, yafaka ilitshe lethuna. Kuthiwa umdeni ufuna ukuzolembula ilitshe njengoba amagama kamufi esavaliwe. 

Kuthiwa kwenzeka lokhu nje, kulombango otshisa phansi ngendawo okwakhiwe kuyo isikolo. Kulemuli ethi isikolo sakhiwa emathuneni ayo.

Usihlalo wendawo elawula isikolo, uNkosikazi Siziwe Mbokazi, uthe nyakenye kuke kwaba kubi kwaze kwavalwa isikolo ngenxa yombango. Uthe bathukile futhi uma manje sekukhulunywa ngamathuna emaklasini.

Uthe abawazi lumdeni othi indawo ngeyawo kodwa bezwa kuthiwa wawuhlala kule indawo ngeminyaka yabo-1960.

“Sikhathazekile singabazali ngoba kuphazamiseka ukufunda,” kutsho uNkkz Siziwe Mbokazi. 

Abafundi bakulesi sikole bangaphezulu kuka-400. Ikilasi ngalinye ilabafundi abangu-40 njengoba sekulethuna sekulekilasi elabafundi abaphezulu kwe-80. Bonke labo bafundi benza izifundo ezahlukeneyo, okuphazamisa lendlela yokufundisa. 

Okhulumela uMnyango wezeMfundo KwaZulu-Natal, uMnu Sihle Mlotshwa uthe umnyango ulolwazi ngalesi simo sasesikolo. 

“Leso yisimo esikhona kodwa umnyango sewubafakele amakilasi angumahambanendlwane ukuze kuqhubeke ukufunda lokufundisa,” kutsho uMlotshwa. 

Mayelana lodaba lombango wendawo, uthe sekuphele umnyaka umnyango ucela ukuba baphumele obala abathi indawo ngeyabo njalo baveze okufakaza abakutshoyo.

Owesifazane ozibize ngomzukulu wekhehla athi yilo elangcwatshwa ethuneni elisekilasini esikolo ongathandanga ukuqanjwa igama lakhe, utshayele intatheli ngoLwesibili evutha ngolaka.

Uthe udaba lwethuna likayisemkhulu seluphenduke undabuzekwayo ezinkundleni zokuxhumana.

“Abantu bayasithuka kuFacebook. Bakhuluma ngento abangayaziyo. Lokhu kwehlisa isithunzi sethu. Aluba bayazi ukuthi ilitshe lifakwe ngumuntu owayengutitshomkhulu, umuntu ofundile. Asilayo futhi imali yokufaka ilitshe lapho elingekho khona ithuna,” kutsho lo wesifazane.

Uthe abantu bangakhuluma abakuthandayo kodwa njengomdeni bazaqhubeka ngomsebenzi wokwembula itshe ukuze bagcine isiko labo.

Uveze ukuthi baphoqwa yisimo ukuthi kumele benzele uyisemkhulu umsebenzi.

Uqhube wathi sebekhathele ukubanjiswa phansi ngabezeMfundo yingakho sebethethe isinqumo sokuqhubeka begcina amasiko abo.

Usabise ngokuthi umdeni uzathatha              amanyathelo omthetho uma kuke kwasuswa amathuna awo.

Share This:

Sponsored Links