Kugijinywa ePlumtree

12 Mar, 2020 - 00:03 0 Views
Kugijinywa ePlumtree Arthur Maphosa

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda

IZIKOLO zesabelweni seMatabeleland South zihlangana enkundleni zePlumtree lasePhelandaba eGwanda kulungiselelwa ukuncintisana kwabantwana  kumidlalo yokugijima.

Lonyaka ukuqoqwa kwemincintiswano le kwenze ukuthi imincintiswano yabantwana abazintshantshu esikolo zase-primary bayegijimela eGwanda, kuthi abe-secondary bancintisane esikolo sePlumtree High.

Kukhangelelwe ukuthi amadolobho ePlumtree leGwanda amukele intshantshu ezivela kuzigaba zeBulilima, Mangwe, Umzingwane, Gwanda North, Gwanda South, Matobo, Insiza le-Beitbridge, kumalanga amabili alandelayo.

Umqondisi wezokugijima kuzikolo ze-secondary kulesi isabelo, uKhotso Sebata uthe sebelungiselele konke.

“Silinde ukuthi imincintiswano yethu iqhubeke ngemfanelo, nanko izigaba zonke zithembise ukuthi zizancintisa.”

Kusenjalo iNational Association of Secondary School Heads (Nash) isikhuthaze abafundi ukuthi bananzelele iziphiwo zabo njalo bezilandele ukuze babe lekusasa ekhanyayo.

Kubikwa abafundi abanengi bayekethisa iziphiwo, ikakhulu kumincintiswano yokugijima, okucina kubangela ukuthi inengi labo lingaphumeleli empilweni.

Umongameli weNash uArthur Maphosa uthe kuqakathekile ukuthi abazali behlole iziphiwo zabantwababo njalo babaxhase kuzo.

“Abanye abafundi balezipho zokudlala ibhola kuthi abanye babe lezipho zokugijima. Kungakho-ke umzali kumele ahlole ukuthi owakhe umntwana ulasiphi isipho ngoba abanye abantwana abaphiwanga kwezezifundo.

“Umntwana onjalo kumele alandele leso sipho njalo labazali kumele bamsekele ukuze afeze izifiso zakhe ukwenzela ukuthi abe lekusasa ekhanyayo hatshi ukuthi bambambe ngamandla ngoba abazali befuna enze lokhu okufunwa yibo,” kulandisa uMaphosa.

Wengeze wathi kayisibo bonke abafundi abazaziphilisa ngemva kokuphumelela ezifundweni.

“Silabantu lamhlanje abaphila ngokudlala inguqu kukanti abanye baphila ngokugijima, lokhu kungenxa yokuthi bananzelela lapho okulezipho zabo bazinikela kukho yikho bephumelela.”

Uthe uqhubekele phambili wathi njengoba izikolo zivaliwe kubalulekile ukuthi abazali bakhuthaze abantwababo abazaloba imihloliso yokuphela komnyaka ukuthi besebenze gadalala.

“Nxa umuntu efuna ukuphumelela empilweni kumele asebenze gadalala. Njengoba lombhalo ongcwele iBhayibhili liyatsho ukuthi umuntu uzakudla izithukuthuku zakhe, kubalulekile ukuthi abafundi labo basebenze gadalala ukuze baphumelele. Ukutshona bebhodabhoda lamabholoho akusoze kubancede kodwa kababale ingwalo zabo.

“Abazali labo kumele belandelele indingeko zabantwababo babasekele hatshi ukuthi umntwana ayeloba imihloliso ehlukuluzekile emoyeni,” kuphetha uMaphosa.

Share This:

Sponsored Links