uMthunywa

Kayilungiswe imigwaqo: Izinduna

Ezinye zezinduna ebezibuthene kumhlangano wazo loMongameli welizwe

Ethel Ncube 

ISIMO semigwaqo ezabelweni zeMatabeleland North sesikhathaze izinduna zomdabu kulumhlubulo welizwe, esezicele uHulumende ukuthi azame ukuthi aqhube inhlelo ezizalungisisa imigwaqo le ngokuphangisa.

Minengi imigwaqo ekusimo esibi elizweni okuyikhona okufuqe izinduna ukuthi zikhulume ngakho emhlanganweni wazo womnyaka oqhutshwe enkundleni yeZimbabwe International Trade Fair koBulawayo ngoLwesibili langoLwesithathu. 

Bekuhlangene izinduna ezingu-250 labalisa abangu-800 abavela kuzo zonke izigaba kuleli. Inkokheli zomdabu lezi bezihlangene zixoxisana ngendaba zengqubekela phambili ezigabeni zilabaphathintambo labonobhala bengatsha zikaHulumende.

Umhlangano lo uvulwe ngokusemthethweni nguMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa ngoLwesithathu.

Izinduna zeMatabeleland ngaphandle kokukhalela ukulungiswa kwemigwaqo, ziveze inhlupho ezitshiyeneyo ezibhekane lazo kunye lendawo ezibusa kuzo.

Zibalise njalo ukuhlutshwa zinyamazana zasendle lokuswelakala kwamanzi okuthelezela.

Isikhulumi sezinduna zesabelo seMatabeleland North kulumhlangano, induna uMathuphula uveze ukuba akusahambeki kumigwaqo eminengi, ikakhulu emgwaqweni osuka koBulawayo uqonde eNkayi, lakoBulawayo usiya eFolosi.

Induna uMathuphula uphinde wakhalaza langesimo esibi semigwaqo eqonda emizini yazo.

“Imigwaqo efana leBulawayo-Nkayi isifile, akusahambeki, leminye imigwaqo eya emizini yezinduna,” kutsho induna uMathuphula ebeka isicelo lesi ngoLwesibili. 

“Sicela ukuba izikhalazo lezi zikhangelwe. Ezinye izimota zezinduna sezifile ngenxa yemigwaqo engahambekiyo. Okunye njalo esikucelayo njengezinduna sifisa ukuba sithole imali ezasenelisa ukuthi sibhode ezigabeni sihambisa imibiko eqakathekileyo.”

Uqhubekele phambili eveza ukuba izinduna zicela ukuncediswa ekuvikeleni umphakathi kunyamazana zasendle.

 “Endaweni esihlala kizo kulenyamazana. Abantu balinyazwa zinyamazana lezi mihla yonke. Sicela uHulumende angenele kulabo abayabe bethe balinyazwa,” kutsho induna uMathuphula.

Kusenjalo induna uMasendu obemele iMatabeleland South ukhale kakhulu ngohlupho lokoma, ngakho badinga ukuncediswa ekutholeni amanzi okuthelezela.

“Izulu liqale ukuna okuzwayo ngenyanga esanda kuphela, emasimini kutshile yingakho sizabhekana lendlala enkulu phambili,” kutsho induna uMasendu.