‘Kabala nkinga abahlatshiweyo’…Kuhlatshwa abedlula 400 koBulawayo

25 Feb, 2021 - 00:02 0 Views
‘Kabala nkinga abahlatshiweyo’…Kuhlatshwa abedlula 400 koBulawayo Dr Edwin Sibanda

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
BEDLULA i-400 abantu bakoBulawayo asebehlatshwe ijekiseni yokuvikela umkhuhlane weCovid-19 kulandela ukusungulwa uhlelo lokuhlatshwa kwezisebenzi eziqakathekileyo.

Ekhuluma loMthunywa uMqondisi wezempilakahle edolobheni lakoBulawayo uDokotela Edwin Sibanda uthe labo asebehlatshiwe kabakabi lenkinga.

Idolobho lakoBulawayo likhangelele ukuthi livikele izisebenzi eziqhuba umsebenzi oqakathekileyo ezingu-6 600 kumkhuhlane weCovid-19.

“Phakathi kwalabo asebethole ijekiseni yokuvikela umkhuhlane weCovid-19 asikamukeli umbiko omubi. Kuloyedwa nje oke wakhala ngesiyezi kodwa uhanjiswe kwesinye isibhedlela welatshwa waphuma.

“Okwakhathesi konke kuhamba kuhle, ngendlela obekuhlelwe ngayo njalo kasikabhekani lenhlupho,” kuchaza uDkt Sibanda.

UDkt Sibanda uphinde njalo wagcizelela amazwi kaMsekeli kaMphathintambo wogatsha lwezeMpilakahle uDokotela John Mangwiro esithi labo abaphila leminye imikhuhlane nxa befisa ukuhlatshwa bakhululekile ukwenza lokhu.

“Loba abantu kunkundla zokuxhumana besabalalisa imbiko yokuthi abaphila leHIV, BP, imvukuzane kanye leminye imikhuhlane akumelanga bahlatshwe ijekiseni le, iqiniso yikuba inkampani eyalungisa ijekiseni le kayizange ihlolwe ukusebenza kwayo kumaqembu la aqanjwe phezulu. Labo abafisa ukuhlatshwa lijekiseni bakhululekile akula bandlululo loba umgoqo,” nguDkt Sibanda lowo.

Uthe njengababona ngezempilakahle koBulawayo baphatha zonke izisebenzi ezihamba phambili ngokufanayo.
“Akulamehluko phakathi kwekhansili, amankampani azimeleyo kuhlelo lokuhlatshwa kwabantu koBulawayo. Lolu luhlelo lwelizwe lonke njalo siyaluqhuba. Silamaqula amane aphatheka kumsebenzi wokuvikela abantu, abanye babo baseUnited Bulawayo Hospitals, abanye basesibhedlela seMpilo, abanye baseNgutsheni Hospital kube sokusiba lamanye amaqula amabili abhodayo,” kuchaza uDkt Sibanda.

Ebuzwa ukuthi abantu balwamukela njani uhlelo lolu, uthe kusesemasinya ukuthi kucace ukuba abantu bahlatshwa ngobunengi kumbe njalo kabafuni kuhlatshwa.

“Kusemasinyane ukuthi kukhanye ukuba abantu bamukela njani uhlelo lolu. Ekucineni kwakho konke kumele sikhangele inani labantu ababuyayo bala ukuhlatshwa, lalabo ababuyayo bathembisa ukuthi bazahlatshwa kodwa bangakwezi kunye lalabo abahle baveza mgceke ukuthi kabafuni kuhlatshwa. Kungakho kuyabe kumele sihlolisise ngabavumileyo kanye labalileyo,” kutsho uDkt Sibanda.

Kuhlandla lokuqala lokuhlatshwa kwabantu kukhangelelwe ukuthi kuhlatshwe labo abasebenza kwezempilakahle, abeZimbabwe Revenue Authority (Zimra) kanye lalabo ababona ngezokuvikeleka kwelizwe.

Ilizwe leZimbabwe lamukela amajekiseni angu-200 000 eSinopharm Covid-19 vaccine evela eChina kuviki ephelileyo.-Dr edwin sibanda

Share This:

Sponsored Links