Uncategorized

Izindawo zotshwala ziyizidleke zeCoronavirus

26 Nov, 2020 - 00:11 0 Views
Izindawo zotshwala ziyizidleke zeCoronavirus IZINDAWO ezithengisa utshwala zilakho ukuba yizidleke ze-coronavirus nanko phela inengi lalezindawo sezivuliwe koBulawayo kanye lamanye amadolobho atshiyeneyo okungabangela ukuthi kubelokugadla kwesibili kweCovid-19

uMthunywa

IZINDAWO ezithengisa utshwala zilakho ukuba yizidleke ze-coronavirus nanko phela inengi lalezindawo sezivuliwe koBulawayo kanye lamanye amadolobho atshiyeneyo okungabangela ukuthi kubelokugadla kwesibili kweCovid-19.

Umkhuhlane lo ungamemetheka kubelesivunguvungu sesibili kuleli ngoba izindawo ezithengisa utshwala lezokuzijabulisa sezihlala zigcwele abantu kungalandelwa ngitsho imilayo eyabekwa nguHulumende.

Endaweni lezi akugqokwa zaheke, abantu kabawutshiyi umkhandlu okhangelelweyo njalo kuba yisiminyeminye ngendlela eyingozi kuze kuyokusa.

Ngomthetho abantu bayavunyelwa ukuthenga utshwala emabhawa bayenatha ezindlini kodwa amabhawa amanengi asevumela abantu ukuthi bangene banathe bajabule ilanga lize liyephuma.

Izibalo zabantu abale-coronavirus koBulawayo ziyakhuphuka mihla lemihla njalo amabhawa angaba lomthelela ekukhuphuleni izibalo lezi ngokwedlulisileyo.

Kunjalo enzikini yedolobho lakoBulawayo kanye lasemalokitshini osokwavulwa amatshabhini angapheliyo lapho okunathwa khona kuze kube semadabukakusa.

Izakhamizi zakulelidolobho zitshengisele ukukhathazeka ngokuthi abantu abanatha emabhawa aminyeneyo bangabangela ukuthi lumkhuhlane umemetheke ngamandla.

UMnumazana Tonderai Siziba uthe yena uhlala ezitezi ezisenzikini yedolobho njalo maqondana lesitezi sabo kulebhawa.
“Kubuhlungu okwenzakala emabhawa ngalesisikhathi esiyingozi kangaka. Mina ngihlala maqondana lenye ibhawa njalo okwenzakala lapho kuyangethusa.

“Ngiyake ngizibuze ukuthi, pho abantu abesabi umkhuhlane lo osuthe wabhuqa umhlaba wonke. Mina lami ngiyanatha kodwa emabhawa kangiyi ngoba ngiyawesaba umkhuhlane lo.

“Okwenziwa ngabatu emabhawa kuzasilethela okunye bakithi,” kutsho uSiziba.

Ngokutsho kukaMnumzana Godfrey Ndebele abanikazi bamabhawa bephula umthetho ngoba bavala indawo zabo sokusekuseni njalo bavumela abantu begcwala phakathi. Abantu babayimisiminyeminye emabhawa okutshengisa ukuthi abanikazi bala mabhawa bayizephulamthetho. Vele lumkhuhlane uthanda lapho okubuthene khona abantu, yikho lapho omemetheka khona kakhulu, pho bakwenzelani lokhu,” kutsho uMnu Ndebele.

Uthe abantu akumelanga bazibone angani ngeke babambe lumkhuhlane ngoba wona vele kawukhethi. “Umkhuhlane lo kawukhethi, okungcono yikuzivikela ngokulandela yonke imilayo. Okunye njalo okukhulunywa ngabantu ukuthi icorona kayithandi lapho okulomkhathi onjengowethu otshisayo akusiqiniso kungakho-ke abantu kabayekele ukuziphatha angani ngeke bawubambe lumkhuhlane.

“Umuntu oyedwa olaleligcikwane uma esendaweni elabantu abanengi angathelela inqwaba. Abantu abatshintshe ukwenza, baziqoqe ngoba igcikwane lisekhona,” kuphetha uMnu Ndebele.

Amazwe angaphezulu kwe-60 okubalwa i-USA, leSouth Korea abe lesivunguvungu sesibili.
Elizweni leZimbabwe ngoLwesibili kubikwa bekulabantu abatsha abathole lumkhuhlane abangu-90 kanye loyedwa oswelekileyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds