Uncategorized

Izigelekeqe zitshontshela amanina imota

07 Nov, 2019 - 00:11 0 Views
Izigelekeqe zitshontshela amanina imota

uMthunywa

Thokozile Mbedzi

KULAMANINA athe evela emthandazweni ehamba ngemota kwathutsha izigelekeqe ezinhlanu zabethusela ngengqamu andubana zithi behle emoteni zona zangena zayitshayela zatsholobela eduzane lejiko ledolobho leMasvingo, eBeitbridge.

Phakathi kwemota bekulamaphasipoti kunye le-registration book yemota. UNkosazana Farirayi Mpofu oleminyaka yokuzalwa engu-35 loNkosazana Angela Bhango oleminyaka engu-37 bathi betshayela imota bafica emgwaqweni kulenqola yethulwe ijogwe kubobabhemi emgwaqweni omncane ongena komkhulu okwenza bama kanti ababuzanga elangeni.

Kubikwa bemile kanjalo kwathutsha enye indoda phambi kwemota iphethe ingqamu yabethusela okwenza bahle behla emoteni. Ngemva kwemizuzwana nje kwathutsha amanye njalo amadoda amane lawo ehlomile. Omunye umfakazi oqotho uNkosazana Eunice Dube ubikele intatheli ukuba bezwa ngomkhosi ngemva kokuba amadoda la eqonde amanina la ephethe ingqamu.

“Izigelekeqe lezi zahle zaqonda omama laba ziphethe ingqamu baswela ukuthi bazakuthini ngoba inqola ivimbe umgwaqo yikho ukungena kwabo emoteni bahle bayikhangelisa emuva lapho evela khona bahamba. Amanina asala eselinde inqola engasakwazi lokuthi enzeni esehlaba umkhosi yikho lathi esafika khona labanye abantu.

“Kambe nxa izigelekeqe sezizatshontshela amanina phezu kwalokhu evela zikhulekela kubuhlungu kakhulu lokhu nanko vele bebevele beyihlelile indaba yabo ngokuvala umgwaqo ngenqola okwenze amanina la aphelelwa ngamacebo,” kubika uNkszn Dube.

Intatheli iphinde yaxhumana njalo loMnumuzana Phathisani Ndlovu yena oveze ukuthi izigelekeqe seziziphe amandla amakhulu ebantwini abakhonzela egangeni. Abanye bake bahamba begamula abantu bekhuleka egangeni kwafa oyedwa.

“Izigelekeqe lezi sezazipha amandla ngokuhlasela abantu abakhulekela egangeni, ngikhuluma nje kwake kwahlaselwa abantu abanengi ababekhuleka egangeni abantu balimala. Ngathi ngifika esibhedlela abantu babethutsha endaweni ezehlukeneyo bezothola usizo.

“Ngikhuluma nje umzawami ngomunye owehlelwa ngamashwa la sowasitshiya ngenxa yokuganyulwa egangeni ekhuleka ngoba lanxa waya esibhedlela kazange aphile isikhathi eside wahle wasitshiya. Asisazi ukuthi abantu bazahambela ngaphi ngoguluva laba ngoba bengaswela abakuthathayo bayalimaza lowo muntu ongela lutho bethi ungahamba ungela lutho uthi sidleni,” kulandisa uMnu Ndlovu. Kusenjalo izigelekeqe zihlasele omalayitsha eBeitbridge ngemva kokuba bepontshelwe livili lemota zahle zathola ithuba lokubakhuthuza imali, zabatshaya qede zathatha lempahla.

Kubikwa uMnumzana Kudakwashe okungasatholakalanga isibingo sakhe kodwa oleminyaka engu-25 loGiven Desmond oleminyaka engu-24 bapontshelwa ngamavili amabili elaphambili lelemuva beku-292km peg emgwaqweni osuka eBeitbridge usiya eMasvingo bahle bahlaselwa ngoguluva abangu-6 bethwele amahloka lezigodo ebusuku ngehola lika 1 ngeSonto. Bafika batshaya amafasitela emota ngangemuva kwehloka babagamula lemakhanda babakhuthuza imali engange 2 850 randi, 40rtgs, omakhalekhukwini le-grocery.

Omunye wezakhamizi uMnumzana Thabani Moyo uthe sokulamaqembu ezigelekeqe esezilimaza abantu zihlose ukubatshontshela.
“Izigelekeqe lezi ngokubona kwami sezaqoqana zabaliqembu elihamba ngomgwaqo lihlasela abantu abayabe bebe lohlupho emigwaqweni.

Izigelekeqe lezi zihle zafika zatshaya amafasitela ngangemuva kwehloka, yikho ukuphuma kukaKudakwashe loDesmond emoteni bahle babakhuthuza imali labomakhalekhukwini babo okubangele ukuthi bacele ezinyaweni belimele. Umuntu ohlangana lohlupho lokufelwa yimota ubasengozini efana lale,” kulandisa uMnu Moyo.

Isikhulumi samapholisa esabelweni seMatabeleland South uInspector Philisani Ndebele ebuzwa ngodaba lolu uthe: “Udaba lwamanina athathelwe imota kunye lomalayitsha okhuthuziweyo selufikile ehofisini lethu. Sithanda ukuxwayisa uzulu ukuba angahambi ebusuku njalo lasendaweni ezicatshileyo njalo baphange bazise amapholisa nxa bengehlelwa luhlupho,” kuphetha uInsp Ndebele.

Share This:

Sponsored Links