Uncategorized

Ivule ngomfutho iZITF ka2021

23 Sep, 2021 - 00:09 0 Views
Ivule ngomfutho iZITF ka2021

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda
UMBUKISO walonyaka owe- Zimbabwe International Trade Fair (ZITF) uqale kuhle ngoLwesibili, amabhizimusi atshiyeneyo etshengisa ukuba afuna ukuphuma lokubambekayo lonyaka.

I-ZITF le ngeyehlandla lesi- 61 kumbali yalumbukiso wamabhizimusi njalo iqale ngoLwesibili, isiyagqitshwa ngoLwesine, lapho ezavulwa ngokusemthethweni nguMongameli welizwe uEmmerson Dambudzo Mnangagwa.
Ukuhlangana kwamabhizimusi lokhu, kuza ngesikhathi umbikiso we-ZITF wacina ukuqhutshwa ngomnyaka ka-2019.

Indikimba yombukiso walonyaka ilandela inguquko ebekhona kwezamambhizimusi ngenxa yeCovid-19 :

“Ukutshengisa ukuqhuba kwamabhizimusi ngendlela entsha.”

Lonyaka bekwahlukile njalo bekukhangelelwe ukuthi kube lomehluko. Ngelanga lakuqala, kubonakele ukuthi phose i-90 phesenti yamankampani lengatsha zamabhizimusi ezinxusiweyo beseziphakenye imbukiso yazo.

Okubemgceke yikulandelwa kwezinqumo zokwenqabela ukumemetheka kwe-Covid 19, nanko phela yonke indawo, wonke umuntu ubegqoke isayeke, kuthi kuzo zonke izitanda zombukiso abantu bebegeziswa nge-sanitizer.

Amankampani akhona abalisela lawo angaphansi kukaHulumende, azimele wodwa, abalimi, ezemitshina yakulenzinsuku, izimbamgodi, abe-insurance, abemisebenzi yezandla, amanyuvesi, amawotela, amapholisa lebutho lesizwe.

Lebandla elibusayo ele-Zanu- PF likhona.

Iphephandaba likazulu lixhumane lomaqhuzu wenkampani yeZITF uMnumzana Nicholas Ndebele obike ukuba uyawuncoma njalo uyabukeka umsebenzi osuwenziwe ngamabhizimusi lapho kulungiselelwa ilanga lokuvula.

“Siyathaba ukuba ilanga lakuqala lokuvula umbikiso wethu we-ZITF lihambe kuhle. Lo ngumbukisio oqakathekileyo kumbali yamabhizimusi, lithuba lokuthi sihlangane lenhlaganiso zamabhizimusi omhlaba wonke ukuze sithole amandla ngokuqala ubudlwelano obutsha,” kuveza uNdebele.

Uthe bakhengelele ukuba umbukiso walonyaka  ubemkhulu loba nje besazi ukuthi awusoke ufane leminye eyedlulayo.

“Lonyaka sithe siqhuba amalungiselelo, besisazi ukuba kuzakuba lomehluko, kodwa asizange silahle imbeleko.

Lo ngumbukiso oze ngesikhathi umhlaba ulwisana lomkhuhlane weCovid-19, ngakho wahlukile. Kodwa sikhangelele impumela enkulu kumabhizimusi njengenhloso yethu,” kutsho uNdebele.

UMnu Ndebele uthe balokuthaba ukuthola usekelo lwamankampani aphuma kwamanye amazwe abalisela iSouth Africa, iDemocratic Republic of Congo, Indonesia, iKenya,  iMalawi, iTanzania, le-Nigeria.

Share This:

Sponsored Links