Isikhanyiso (isenzukuthi) siyaqhutshwa

16 May, 2019 - 00:05 0 Views
Isikhanyiso (isenzukuthi) siyaqhutshwa

uMthunywa

LAMHLANJE sizaqala ngokutshengisa izenzukuthi eziphathelane lemibala:

3. nke, tshoko, gebhu, tshu, bhuqe, qhwa. Ubegqoke isigqoko esimhlophe nke emtshadweni wakhe. Izolo bekumnyama tshu ngoba kungelanyezi. Uwe wahluzuka kwaphuma igazi elibomvu gebhu.

4. Ezihambelana lamanzi: gxamu, cwili, wa, te, gelezi, gcwiligcwili. Uwele echibini lamanzi wabamanzi te. Umuthe wa ngamanzi aqandayo abegcwele umgqomo. Uthe ethutsha inhlanzi yathi cwili emanzini. Uthe gxamu emanzini iyembe yakhe wayichaya engayitshukanga. Amaxoxo ajayele ukuthi gcwiligcwili emanzini etshengisa ukujabula.

5. Nansi eminye imihlobo yezenzukuthi: Eziphathelane lokulala lokuhlala. Bamthole ethe daca phansi etshengisa ukuthi kaphilanga. Ubethe pekle imiganu ingageziswanga.

Eziphathelane lokuma, lokuhamba, lokweqa, lokugijima. Izibonelo zemitsho: Ume wathi mpo elalele ukuthi umuntu ombizayo ungaphi. Uthe ebona isilwane simlanda weqa wathi tshopo wanyamalala ngemva koqaqa. Eziphathelane lokutshaya: Bamuhluze ngempama esihlathini.

Eziphathelane lokubhoboza lokuhlaba: Bamuthe bhobo indlebe yakhe ngosungulo. Ameva amuthe tshwa ehamba engagqokanga izicathulo.

Eziphathelane lokuthatha lokubeka: Wayithi hlasi induku eyayithwele yisitha sakhe wasitshaya ngayo. Wawuthi qithi phambi kwenduna umganu owawugcwele inyama.

Ezichaza ukudla lokunatha. Wawuthi nku, nku, umuthi wahle wafela khonapho.

Ukwakhiwa kwezenzukuthi ezenzweni

Ezinengi izenzukuthi zakhiwa ngokususa ilunga lokucina lesenzo.

Izibonelo: Kusenzo finyeza isenzukuthi siba ngufinye. Ilunga lokucina u/za/ uyasuswa.

Kusenzo /gamula/ ilunga lokucina u/la/ uyasuswa isenzukuthi sibe ngu/gamu/.

Kusenzo /gxamuza/ ilunga lokucina u/za/ liyasuswa isenzukuthi sibengu/gxamu/.

Kusenzo /lunguza/ ilunga lokucina u/za/ liyasuswa isenzukuthi sibengu/lungu/.

Share This:

Sponsored Links