Isigqi somdladla. . . Isidwabu setshumi lanthathu: Isivukampunzana yimpunza

24 May, 2018 - 00:05 0 Views

uMthunywa

Silo Trevor Mhlanga

Impunza ngumkhuhlane ohlasela ijwabu, ohaqaza sambabazane njalo othi ungakubamba ukuthume ukuba wenwaye sonke isikhathi. Nxa ulempunza kawuthandi ukuba kwazakale, ngitsho lakubomongikazi kumbe kubo dokotela awuyi, ngoba kungumkhuhlane owaziwa ubamba amatshapha, abantu abancithika ngengcekeza, abangageziyo.

Lanxa kunjalo, nxa isikubambe kuhle impunza inzipho ziqale ukudlala lejwabu AKUFIHLEKI, uhle uphenduke umdlali wesiginci, uyitshaye ikatali yakho elokukhala okungaguqukiyo kusukela kokunye ukuhlwa kusiya kokunye.

Ukuphila impilo engahlelekanga kunjalo, uqeda usuku lonke uphathekile kodwa ungaphathisekanga, akula njongo oyifinyelelayo mihla yonke, lezinto ochitha isikhathi uzenza aziqedakali njalo zivumbuluka zingalindelwe njengokuluma kwempunza futhi azikusindawo.

Ukuba impilo yakho ihleleke njalo iqedakale yikuthi wazi ukuceba ozakwenza imihla lamalanga. Lokhu kwenza ingqondo ilolelwe ukwenza khonokho okucebileyo kumbe ozimisele ukukufunda. Umuntu wonke uyenelisa ukundenda emanzini lanxa engenelisi ukubhukutsha, okwenza inengi ligalule yikuthi ingqondo iyabe ingazilungiselelanga njalo ikubona kungenzeki lokho.

Omunye angathi vele umzimba uyasinda kulamanzi yikho abantu begalula kodwa-ke isimanga esikhona yikuthi nxa umuntu engafela emanzini katshoni phansi, ayamphakamisa lanxa ofileyo, ikakhulu obulelwe ngamanzi esinda kulophilayo.

Okubangela ukuba angaqhubeki etshona yikuthi lowo mkhumbulo omtshela ukuba kenelisi ukundenda emanzini uyabe usucitshile ngoba ikhanda lingasasebenzi. Kuthi kulabo asebezifundisile ingqondo zabo baceba ukuntsheza emanzini bayakufundela ukubhukutsha baze babe zintshantshu kukho, batshelele enzikini sanhlanzi ephunyuke ewukeni. Kuqala ngokuceba umuntu eyedwa ngekhaya ukuze kube lokuphumelela okunje lakukuphi okwenzayo, hatshi isivuka mpunzana.

“. . . ithi ngikususel’ imihlolo ge . . .” nguSobumnandi useziqala eziyizilololo zendlebe, phela abanye abantu nxa bekhuluma kungathi amazwi abo athatshwe ebhalwini lwenyosi. UThandazonke ahle athi nama kumakhal’ ekhukhwini wakhe indlebe sezingcinelwe khona ngoba zivele ziqala kuye labo Siyaz’thutha bengakazizwa.

Kwenziwa kanje, sokusile umuntu kakaphumi lengutsheni, nxa ethi uyaphuma endlini abone uSihambasonke semlindele esangweni, ahle angaziniki lethuba lokugeza ubuso, nampa sebeqonda kwabo kwaNdlelazonke.

Litshona uza esexoxa ngalapha abeyekhona, le la le kumhlophe mpela ukuba bekuyisiphithithi, isisanasana, umtshado wezinja, esedinwe eseyimpuphu aziphosele embhedeni ongendlulwanga alindele elakusasa. Nxa ifika ikuseni imthole eqhatshwe koMphathas’gxingi, la kudlalwa khona imidlalo edlalwa kumabhokisi emidlalo lakubomabonakude ngekhaya.

Amehlo akhaliphile okuveza sobala ukuba kuyamhlabusa okwenzakala lapha. Lanxa sekudliwe imiganu itshiywa khonapha ngoba kungamelanga kuchithakale lathutshana elincinyane kusetshenzwana lemiganu yona imidlalo ethathekisayo inxusa kangaka.

Mzwalokho usuku lonke luchithwa umuntu engekhaya, impahla azigqokayo zilokhu zihlakazeke ndawana zonke, imiganu ingenephukayo, ithe wathalala, lengubo seziqala ukuba lephunga lokuhlala zingendlulwanga. Kusasa ngezinye iziga njalo, akwaziwa ukuba yimpilo bani le ephilwa lapha. Injalo impilo engacetshwanga, okungela mbono khona akuhlelekanga, okubangela lokuthi lawe ucine ungaphathekanga kuhle.

Nxa uselapha impunza kumele unathe imigcozo thize ezakusiza ukuba okukhanya konakale phandle kuqale ukulungiseka ngaphakathi. Umuthi wempunza le esixoxa ngayo la, lawo unjalo, indaba enkulu yikulungisa ngaphakathi. Imbumbuluza zamaphilisi, kumbe imigcozo yesintu akudingeki lapha, okufunakalayo kuphela yikuguqulwa kwengqondo.

Kumele ingqondo ifundiswe ukuqakathekisa ukuceba, ukuhlela izinto ngemfanelo lokulandela khonokho okucetshiweyo. Lokhu kusiza wena ukuba ungabi ngumuntu ongacaciyo ukuba uyisimo bani, uyangaphi empilweni, njalo injongo yakho ngeyani?

Kumele wazi ukuthi loba sekutheni isivukampunzana ngeke saba lempumela engcono kulokulungiselelwe kuhle, kwacetshwa, kwacaca. Ngakho ungazincomi ngokuba ligabazi lesivukampunzana, kufana lomuntu ozincoma ngokuthi ulendlela ezihlakaniphileyo zokuphila elempunza!

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolo zikamakhal’ ekhukhwini ezithi: +263775523605 kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links