Uncategorized

Isigqi somdladla: IHLANDLA LESIBILI: Sikhala ngoTshangane

26 Mar, 2020 - 00:03 0 Views
Isigqi somdladla: IHLANDLA LESIBILI: Sikhala ngoTshangane

uMthunywa

Trevor Mhlanga

Kudala kwakunganje, umhlaba uyaphenduka

Kwakubusa uMambo loMzilikazi.

Sawela kuTshangane, saguqa ngamadolo,

Inkosi uLobengula yasinyamalala.

O! Kwasekusin’ izulu, yasinyamalala

LINGOMA seyahlatshelwa iminyaka eminenginengi, iyisikhumbuzo salapha esisuka khona, kusabusa amakhosi ansundu. Inhlalo yaleso sikhathi yayingcono kakhulu kulakhathesi; inkomo zazidlana uboya, iganga ligcwele inhlobonhlobo zenyamazana, abadala labancinyane bephila ndawonye kungela kudlephana. Imuli yayiqakathekile ngalezo nsuku, lalingekho iBhayibhili lokulaya abahlanganiswayo emthimbeni kodwa babekhona obabakazi labomalume. Wasenza uTshangane! 

ULobengula wayeyiphethe induku yokubusa bengakahlaseli isigodlo esikhulu ondlebe zikhanyilanga. Nxa bekhuluma ngalezo nsuku abadala bathi amatshe ayesancwebeka, ngoba ukudla kwakungaswelakali abantu bekhomba ngophakathi, inhlonipho yayisakhona, lempucuko ingakandi. 

Kwasekuqala uhlupho, ukubusa kwalaba abangela madolo, kwenza imfundiso edazula imuli isengele ingxabano phakathi kwabathetheneyo, laphakathi kwabazali labantwana. Abantwana ngenxa yokwazi ulimi lwaphetsheya, bangenwa ngumoya wokuzibona sebefundile ukwedlula abazali, kabasakhuzeki. Asebeqotshwana abasadingi kuxwayiswa ngitsho lasekwakheni imizi, kuthi imizi efanayo ngokuswela isisekelo esiqinileyo iphanga ibhidlike. Abazali babhalelane incwadi yesahlukaniso abantwana bangene phakathi komthwalo omkhulu, baswele ukuba benzeni. Konke lokhu kuzalwa yiyo le impucuko esikhona kwelakithi.

Imfundo inhle ikhaliphisa izithutha, ihlomise intsha labadala ngezikhali ezifaneleyo ukumelana lesimo somnotho esikuwo. Amalungelo mahle, avikela izizwe, abantwana bakhula bengela kwesaba, omama labobaba bahlala ndawonye kungela dlame, udlakela lengxabangxoza. Engalandelwa amalungelo ngendlela imizi iyaqina, lothando luyanda ngekhaya, kodwa ayisikho lokhu okwenzakalayo. Injetshane zicatsha ngemva komunwe, zisithi “amalungelo ethu” zisenza ubugangi enhliziyweni zisithi “bazasenzani?”  Imitshado iyachitheka ngoba omama sebebambe linyoni ebizwa “amalungelo” basebeqala ukuthi siyayidla sodwa asidingi bobaba. Kambe kuzala nkomoni nxa inhlalo isiphenduke imvuthuluka ngekhaya, ikusasa yona izabe injani?

Kumele njengomphakathi, umuntu munye ngamunye athathe isinqumo, sokuba okuqakatheke kakhulukazi kuye kuyini? Intokozo yesikhatshanyana ikhona nxa ubani lobani ezikhukhumeza ngemfundo aseyitholile, imali aseyibuthelele, lempahla ebizwa ngebizo lakhe. Konke lokhu kulomutsho ongcono nxa bekhona abantu bokukholisa laye wonke umuntu asezitholele khona. Umntwana ophumelele esikolo uthola injabulo enkulu nxa umzali ethokoza ngokuphumelela kwakhe, kodwa nxa ubudlelwano lomzali sobubhidlikile akumnandi ukuya ngekhaya lanxa eyithwele imiklomelo emihle. 

Emtshadweni kunjalo futhi, ubudlelwano phakathi kwabathetheneyo buqakathekile ukwedlula inzuzo, kumbe umsebenzi ophezulu. Kuyisikhuthazo-ke ukuba siyivuselele leyo mpilo yayizolo yemizi eqine saka. Kambe singaqhubeka silokhe sisithi “kudala kwakunganje” njalonjalo sikhala ngoTshangane?

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolo zikamakhal’ ekhukhwini ezithi: +263 775523605 kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected], Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links