Uncategorized

Isigqi somdala: ISIDWABU SAMATSHUMI AYISITSHIYAGALOLUNYE LANYE: Kuluhlaza tshoko

19 Dec, 2019 - 00:12 0 Views
Isigqi somdala: ISIDWABU SAMATSHUMI AYISITSHIYAGALOLUNYE LANYE: Kuluhlaza tshoko

uMthunywa

Trevor Mhlanga

Kungcono ukudla inhlama esivutshelwe ukupheka isinkwa kulokumofuza imboza eyaliwa layizinja, igijimise ingulube ngesisu. 

Kungcono ukuncitshwa ulutho usalucela kulokuthi umuntu avume kodwa engakuphi. Ingqondo ilesiqubu esedlula esesavunguzane. Nxa usiya gayisa amabele, ihle inambithe isitshwala sakhona okwenza kube buhlungu kakhulu nxa mzwanokho ungathola isigayo sifile. 

Ofaka okungaphekekanga kuhle esiswini esitshaya ukhwelo asilutho ukumtshila aze abhenquke amehlo, simthume kanenginengi, abuye atshokoze aze akhiphe igazi. 

Oswela ulutho thile abeseluphiwe ngomlomo,  umhawu walolo lutho uyafika lasentanyeni, yome sengazathi uginye isigaqa setswayi.

Inganekwane nxa zisiza kusizukulwane kulezinsuku, ziqala ngokuthi, “Kudala amatshe esancwebeka.” Lokhu kuletha umqondo wokuthi izinto lokhe zisoma ngamandla imihla ngemihla. 

Kusese kuncane, kusaphuma uchago emakhaleni, okuzingane kuhle kufundiswe ukukhala ngemeko esikhona elizweni. Insuku ezedluleyo sonke isikhathi zibonakaliswa sengazathi zingcono kulalezi, futhi kuhlala kulomthandazo lethemba lokuthi ezizayo zibe nganeno. Kuyini kambe okumnandi ngokuthi amatshe ancwebeke? 

Yiphi inyoni eseyake yatshaywa ngelincwetshiyweyo, kumbe elincwebekayo? Ngubani ongaba lesibindi sokuwathatha ancwebekayo akhe ngawo umduli kumbe insika yesakhiwokazi? 

Mhlawumbe sokumele siqale manje ukubona ukoma kwamatshe njengento enhle, ngoba manje sekusebenzeka, amatshe kawasancwebeki.

Ofaka ukudla okungavuthisisanga emlonyeni, ukhonona ngendlela efanayo eyenziwa ngulo othenjiswe ulutho thize wangabe esaluphiwa. 

Bonke bakhomba ngomkhombabantu, kuphuma angaginyekiyo emilonyeni yabo, njalo bakhangela ngobuso obungahlambulukanga. 

Abantu abanjalo bayizithelo leziya ezithi nxa ilanga liphuma zihle zibone ukutsha lomhawu wamanzi, ikanti zonke izithelo zizuza amandla kulo. 

Umumo ofanayo ongenzi kuhle kuwe, ukhona owukhulekelayo oswela ukuba ehlelwe ngumumo onjalo. Ezinye izihlahla ilanga ziyaliswela, ziyalifisa kodwa zingeke zalilanda lapho elikhona. Kuyingozi ukuqina ngokunanzelela ububi bento ungazikhathazi ngobuhle bayo.

Leli bala elithi kuluhlaza lingatsho okungavuthwanga, okungahlabusiyo, okungamukelekiyo, okubi. Ibala elifanayo libuye litsho impilo, okukhanga amehlo, okupha ithemba, lokuvuselela umphefumulo. 

Ngesikhathi sokulima, izulu lingana kuhle, lelanga lizihlabe ngendlela izilimo, amaluba, kanye lezihlahla, kuba luhlaza. 

Uzwa inyoni zicula, ingane zijabula, amanina enyathela kuzwakale, lamadoda ehamba ephakamise izifuba, ngoba kukuhle ndawana yonke. 

Izulu elifanayo nxa lisina lenza kungahambeki phandle, abathengisayo emisikeni yabo baswele abathengi, kube ludaka ndawana yonke, ungananzelela lokhu kakhulu ngeke walithanda izulu. Nxa liqala ukuna, ungazikhathazi ngokunengi; wohle ubone indalo ukholise ukuba ngenxa yalo konke kuluhlaza tshoko!

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolo zikamakhal’ ekhukhwini ezithi: +263775523605 kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

 

Share This:

Sponsored Links