
Izivumelwano zesiphawulo lezesibaluli
Sikutshilo ngeviki ephelileyo ukuthi indlela yokwakha izivumelwano zesibaluli, iyafana laleyo eyokwakha izivumelwano zesiphawulo. Kuzivumelwano zesiphawulo ezilomankankane bayasuswa labo mankankane bese kusala ezesivumelwano sesibaluli kanje:
Kusigaba 2a isakhi sesichasiso u-a sihlangana lesiqalo sebizo abo- sithole isivumelwano sesiphawulo > abo, isivumelwano sesibaluli laso ngu-abo-/o. Kusigaba 3 isakhi sesichasiso –a sihlangana lesiqalo sebizo umu- sithole isivumelwano sesiphawulo omu- kanti isivumelwano sesibaluli ngu –o-. Kusigaba 4 isakhi sesichasiso u-a uhlangana lesiqalo sebizo imi- sithole isivumelwano sesiphawulo emi-. Isivumelwano sesibaluli ngu-e.
Kusigaba 5 isakhi sesichasiso u-a uhlangana lesiqalo sebizo ili- sithole isivumelwano sesiphawulo, kanti lesivumelwano sesibaluli ngu –eli-. Kusigaba 6 isakhi sesichasiso a- sihlangana lesiqalo sebizo ama- sithole isivumelwano sesiphawulo ama-, isivumelwano sesibaluli sona ngu –a. Kusigaba 7 isakhi sesichasiso u-a uhlangana lesiqalo sebizo isi- sithole isivumelwano sesiphawulo esi- kanti lesivumelwano sesibaluli ngu –esi-.
Kusigaba 9 isakhi sesichasiso –a sihlangana lesiqalo sebizo – i (N) sithole isivumelwano sesiphawulo e(N) kanti isivumelwano sesibaluli ngu-e. Enye indlela yokwehlukanisa ukuthi igama liyisibaluli loba yisiphawulo yini, yikusebenzisa lelo gama lesigaba sokuqala lesesibili. Izibonelo: Umuntu omuhle – abantu abahle. Umfundi omnyama –abafundi abamnyama.
Uma ukhipha iziqu kule imitsho ezingu – hle lo –mnyama uzaqaphela ukuthi izivumelwano eziseleyo yilezi om- > aba-; o- > aba-. Ngokuhlolisisa izivumelwano kuyabonakala ukuthi –u-hle > yisiphawulo kanti u-mnyama yisibaluli.