Iqala ngeviki ezayo iNedbank Tour de Great Dyke

31 Oct, 2024 - 00:10 0 Views
Iqala ngeviki ezayo iNedbank Tour de Great Dyke Umfanekiso ogciniweyo weNedbank Tour de Great Dyke

Umlobi kaMthunywa

UMDLALO wamabhayisikili oweNedbank Tour de Great Dyke uzabakhona ngoLwesithathu oluzayo kusiya koLwesihlanu lweviki ezalandela.

Abaphatheka kulumncintiswano bazatshova amabhayisikili besuka eSelous duze ledolobho leChegutu besiya eZvishavane.

Lo akusimncintiswano wemali kodwa ngowokuthakazelela ukuqakatheka kwebhanti lezenjiwayo (minerals) eleGreat Dyke elisuka eLegion Mine phansi kweKezi leGwanda utshaye uze uyekuboMutawatawa phezu kweHarare.

Lelibhanti liphethe umnotho welizwe njalo liqhatshe izinkulungwane libuye lisekele izimuli ezinengi kakhulu.

UMoses Charedzera okhulumela abaqoqi bomdlalo ubike  ukuthi amalungiselelelo asephambili njalo sokulindwe insuku ukuthi zidlule abatshovayo baqale into abayikhwabithayo.

Uthe lomjaho ngowobungane, abatshovayo bakwenza bendawonye kungela ogijima angani kulenkomo ebotshelwe phezu kwesihlahla okokuthi onqobayo uzayithatha.

Longumnyaka wesikhombisa umjaho lo usenziwa njalo uCharedzera uthi ikusasa yombuthwano lo ingani inhle.

“Uyakhula lumncintiswano. Lonyaka sikhangelele abatshovayo abangafika i300 (amakhulu amathathu). Yimidlalo nje yobungane akula ozathi udliwe kumbe utshiyiwe, sitshova ndawonye.

“Lapha sizama ukuthi sihambe ngalolelibhanti sifundisa abantu ngokubaluleka kwalo kanye lezenjiwayo esilazo kuleli iplatinum, gold, chrome, lithium lezinye ezimbalwa. Ibhanti leli eleGreat Dyke liphethe ilizwe ngoba abanengi baqhatshwe ngamankampani emba lokhu. Kukhona njalo  abenza izinto ngensimbi lezi ezigejwayo okungokunye okukhulisa umkhonomi lesamba selizwe,” kutsho uCharedzera.

Uthe amalungiselelo ahamba kuhle njalo bazaqala eSelous ngelanga lokuqala, kuyelalwa eKwekwe mhlaka 7 Lwezi.

Ngelanga elilandelayo bazayalala eUnki Mine, bagqibe mhlaka 9 Lwezi eZvishavane.

“Sizabe sihamba sisima sithengisa iGreat Dyke ebantwini, sifuna abasakhulayo bafunde okungabaphathisa lezifundweni zabo ngeGreat Dyke, ukuthi kugejwani ngaphi njalo lokho kusiza ngani ilizwe,” kugcizelela uCharedzera.

Uthe umjaho lo unikeza njalo abatshova amabhasikili okuncintisana ithuba lokuthi bahlale belolongekile belinde imincintiswano emikhulu lapha ekhaya laphandle kwelizwe.

Uthe kulabambalwa abazakalayo asebethe bakhona lonyaka abagoqela uNkulumo Dube intshantshu kwabatshovela imali.

Ubuye njalo wathi iMimosa, Unki leZimplats Mine ngezinye zamankampani afake imali kumjaho walonyaka.

 

Share This:

Sponsored Links