Iphakamisa abalimi iFeed the Future Zimbabwe

29 Aug, 2019 - 00:08 0 Views
Iphakamisa abalimi iFeed the Future Zimbabwe

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa

ABAHLALI besiqintini se-Irisvale esigabeni seMzingwane babika ukuba sebekhomba ngophakathi kulezi insuku ngokuthengisa uchago abalusenga enkomeni ezifuyelwe inyama.

Izakhamizi zakulindawo bezingazi ukuba uchago lwenkomo lulenzuzo njalo lulakho ukuthi luguqule impilo zabo. Endaweni yokuthi abahlali begoqe izandla, bakhethe ukuba bahlangane baqogelele imali yokuthi baqalise ikopa lokuthengisa uchago.

Njengabalimi abanengi esabelweni seMatabeleland south, izakhamizi ze-Irisvale zigcina inkomo ezaziwa zingezenyama kuphela. Kodwa ngokufundiswa ukuthi lazo inkomo zenyama zilochago olungathengiswa, ziphaphele phezulu izakhamizi zatshintsha ukwenza.

Imfundiso le bayiphiwe yinhlanganiso yeUSAID ngaphansi kohlelo lwayo lwe-Feed the Future Zimbabwe. Ngaphansi kwaloluhlelo, abalimi bakhuthazwa ukuthi batshintshe indlela abafuya ngayo inkomo lezo okuthiwa ngezenyama kuphela ngoba lazo ziyasengwa.

Abalimi be-Irisvale abavumele phezulu kuhlelo lolu sebeqala ukuthola imbijana yemali ngokusenga inkomo zabo bethengisa uchago eMzingwane Milk Centre. Iphephandaba likazulu livakatshele ku-Ward 6 lapho abalimi asebephambili ngokuthengisa uchago ngemva kokuthola ulwazi kwabe-Feed the Future Zimbabwe.

Abalimi laba bancediswa ukusenga lokugcina uchago ngendlela ezihlanzekileyo. Omunye wabalimi laba uNkosikazi Prayers Mhlophe osekhokhela iqula labomama abathengisa uchago uthe sebevuleke amehlo.

“Lapha e-Irisvale sesikwazi ukuthi inkomo ayifuyelwa inyama nje kodwa lochago lulenzuzo. Thina besikholwa ukuthi uchago esiluthola kunkomo zenyama ngolokunathisa itiye lokutshebisa, kukanti lulakho ukuletha imali enhle.”

UNkkz Mhlophe usenga inkomo ezine kuphela ngelanga njalo waphiwa umaqandisa lezikali zokugcina uchago osokwenza enelise ukuthengisa uchago lwakhe eMzingwane lakwezinye indawo.

Uhlelo lwe-Feed the Future Zimbabwe lwanikeza abalimi imitshina yakulezi nsuku esetshenziswa ukugcina uchago, umtshina wokuhlolisisa isimo lokuhlanzeka kochago kanye leminye evunyelwe kubafuyi benkomo zochago.

UNkkz Mhlophe labanye bakhe benelisa ukuthi bagcwalise izikali ezingafika 40 litres kusiyaphezulu abazithengisayo maviki wonke.

“Siyajabula ngokuba ngaphansi kwe-Feed the Future Zimbabwe, impilo zethu seziguqukile njalo sesivuleke amehlo. Sesiphenduke saba ngosomabhizimusi ngenxa yochago lwenkomo.”

Uchaze ukuba bayahlanganisa uchago lwabo njalo imali le abayithola ngemva kokuthengisa uchago yiyo abayisebenzisa ukukhulisa ibhizimusi labo lokuncedisa ukugcina imuli zabo.

“Singomama abazimiseleyo ukuguqula impilo zezimuli zethu. Inhloso yikuthi iFeed the Future le isenze sibengabalimi abangcono. Kulokuthi sihlale sicela imali kubobaba, khathesi sesizenzela. Sibonga labo abasiphathela uhlelo lwe-Feed the Future Zimbabwe. Sasingazi ukuba inkomo zethu zilemali.

Ulwazi esiluphiweyo selunceda kakhulukazi ekuthini sigcine inkomo kuhle njalo sihlanze izibaya zethu,” kutsho uNkkz Mhlophe.

Abalimi be-Irisvale kuminyaka elandelayo bakhangelele ukuthi bathengise uchago olungafika isilinganiso esiphezu kwe-30% esigabeni seMzingwane.

Isisebenzi seFeed the Future Zimbabwe uEmelda Takuona uchazele uMthunywa ukuba uhlelo lwabo selusabalale lakwezinye indawo, bejonge ukuqeda indlala emaphandleni ngokuncedisa abalimi ukuthi basebenzise indlela zokufuya zakulezi insuku kanye lokuthuthukisa impilo zabomama labasakhulayo.

Uthe iFeed the Future Zimbabwe ikhona laseGokwe, eChipinge, Mvuma, Gweru laseKwekwe.

“Uhlelo lweFeed the Future Zimbabwe lugxile kwezokukhuthaza abalimi bethu ukuthi bafuye ukuze baqede indlala. Uhlelo lolu lungaphansi kwe-USAID njalo lwasungulwa ngo20015 kukhangelelwe ukuthi luphethwe ngomnyaka ka2020.

“Ngokugcweleyo, kuhloswe ukwehlisa inani lemuli ezidubekayo emaphandleni, kukhweze inzuzo emakhaya lokulondoloza impilakahle yemideni.

Phezulu kwalokhu izigaba zithola ulwazi lokufuya ngendlela ephezulu. Esiqintini se-Irisvale laseGokwe sifundise abalimi ukuthi basenge inkomo bathengise uchago. Inengi labo belingazi ukuthi uchago lulemali loba umlimi engafuyanga inkomo zochago. Sibafundise ukuthi bakhe ubudlelwano lamabhizimusi akwezokulima lokufuya. Isikhathi sokugcina inkomo nje sesaphela. Izifuyo zilemali,” kuphetha uTakuona.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds