Indlela yokulima amagwili

23 Dec, 2021 - 00:12 0 Views
Indlela yokulima amagwili

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
ABALIMI sebexwayiswe ukulima amagwili ngoba eyisilimo esilakho ukunika umlimi inzuzo enhle njengoba kuyisilimo esithandwa ngabantu abanengi.

UMnunzana Zephaniah Dhlamini olepulazi eSidakeni eNyamandlovu njalo ongumlimi omkhulu wamagwili, uthe abalimi abafisa ukulima amagwili bangakwenza lokhu khathesi loba kuyabe kumele baqale ukulungiselela ngenyanga kaLwezi.

Uthe amagwili akhula kuhle endaweni elelanga njalo elomhlabathini ogcina amanzi.

“Amagwili kawafuni umhlabathini oqandayo, otshisayo kumbe omanzi ngoba inhlanyelo iyabola.

Inhlabathi leyo kumele ingabi lobumunyu obedlula i-5,0 kumbe 6,5 ngoba amagwili acina esiba lomkhuhlane okuthiwa yi-scab obangela ukuba aphambaniseke ekukhuleni kwawo,” kuchasisa uMnu Dhlamini.

“Ekulimeni amagwili okuqakatheke kakhulu yinhlanyelo. Umlimi nxa efuna ukulima amagwili kumele athenge inhlanyelo ehloliweyo ukuze isilimo sakhe sikhule kuhle njalo sivikeleke emkhuhlaneni engabangela ukuthi isilimo singakhuli kuhle njalo isivuno sinciphe.

“Inhlanyelo ehloliweyo umlimi engayithola eSeed-Co. Inhlanyelo le iyatshiyana ngakho umlimi uyazikhethela ayifunayo,” kuchasisa uMnu Dhlamini.

Uthe umlimi nxa elungisa inhlanyelo kumele ayigcine ihlume engakayihlanyeli, lokho kwenzelwa ukuba isivuno sibe sihle.

“Nxa kuhlunyiswa inhlanyelo ifakwa kuma-chitting tray ifakwe endaweni engela langa kakhulu iyekelwe ihlume. Nxa amahlamvu eseyi-25mm inhlanyelo iyabe isilungele ukuyagxunyekwa.

“Nxa umlimi elima amagwili kumele enze imbundu engaba yi 75 kusiya ku-90cm ubuqatha bayo.

Amagodi amagwili kumele atshone abe yi-10 kusiya ku-15cm kukanti amagodi kumele atshiyane nge 20 kusiya ku-30cm embundwini kuthi imbundu yona yehlukane nge 75 kusiya ku-90 cm lokhu kuncedisa ukuthi isivuno sibe sikhulu.

“Ngemva kokuhlanyela amagodi agqitshelwa ngenhlabathi ezavala inhlanyelo nge 2,5cm,” kutsho uMnu Dhlamini.

Uqhubekele phambili uMnu Dhlamini esithi kuqakathekile ukuthi umlimi ahlolise umhlabathi wakhe ngaphambi kokuba ahlanyele ukuze abekwazi ukuthi ifethalayiza efunakalayo yiphi.

“Umlimi kumele afake ifethalayiza yomhlobo we-phosphorus ngesikhathi elima kukanti ifethalayiza ye-potassium le nitrogen ifakwa inhlanyelo isimilile njalo umlimi engenelisa ukuyihlanganisa lamanzi athelela ngawo ukuze ingahugulwa ngamanzi nxa kuthelelwa.

Uphethe ngokuthi amagwili alakho ukuhlaselwa yimikhuhlane efana le-scab, early blight  kanye lezibungu ezinjengama- potatoe leaf hopper okungadala ukuba isilimo singakhuli ngendlela isivuno sicine sisehla.

“Ukuze umlimi avikele isilimo sakhe emkhuhleneni kumele athenge inhlanyelo ehloliweyo abuye njalo atshintshanise  izilimo lapho alima khona,” kuphetha uMnu Dhlamini .ngokuxwayisa.

Share This:

Sponsored Links