
Bhekimpilo Tshalibe
INHLANGANISO ye-Agricultural Extension Services isincwebe abalimi indlebe ngokuqakatheka kokuba balime ikhabitshi kulesi isigaba somnyaka ngoba ithandwa ngabantu abanengi njalo ingenza umlimi azitshayele imali.
UNkosikazi Siphiwe Ndebele ongu-Acting District Agricultural Extension Officer esigabeni seMguza ukhuthaze abalimi ukuthi balime ikhabitshi ngoba ithandwa ngabantu abanengi.
Uthe ikhabitshi kayihluphi ukulima.
“Ukulima ikhabitshi akuhluphi ngitsho. Ilinywa kusukela ngenyanga kaZibandlela kuze kuyecina kuMpalakazi. Ikhabitshi iyavuma kuloba yiwuphi umumo womkhathi kayiphambaniseki,” kutsho uNkkz Ndebele. Uqhubekele phambili wathi ukhuthaza abalimi ukuthi beqale ngokulungisa umhlabathi bengakahlanyeli.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi beqale ngokulungisa umhlabathi wabo bengakahlanyeli benze imibheda engaba yimitha ububanzi njalo befake umquba phezulu andubana bafake inhlanyelo yabo emibhedeni abayenzileyo,” kutsho uNkkz Ndebele. Uthe abalimi akumelanga baphuze ukuhlanyela usaba lolo nxa bangalumilisa.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bagxumeke usaba ngemva kwamalanga angu-35 behlanyelile njalo bengayiminyanisi ukwenzela ukuthi ikhabitshi yabo ikhule kuhle.”
Kubikwa ikhabitshi ilakho ukuhlaselwa yizibungu ezinengi ezigoqela ama-aphids, white fly, thrips, redspider kanye lama-cutworms.
“Abalimi sibakhuthaza ukuthi bayifafaze ngemithi egoqela i-maliathon, lambda kanye le Methomyl,” kuphetha uNkkz Ndebele.