Uncategorized

‘IGwayi-Shangani kumele iphakamise lezigaba’

04 Aug, 2022 - 00:08 0 Views
‘IGwayi-Shangani kumele iphakamise lezigaba’ Induna uPashu

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda
IDAMU leGwayi-Shangani eliseMatabeleland North kumele liphakamise lomphakathi wakulindawo, kutsho induna zomdabu.

Ukwakhiwa kwaleli idamu, okukhangelelwe ukuba kuphele lonyaka, kuhlose ukuthi kudonswe amanzi azafika koBulawayo. Okwamanje, sekubekwa impompi ezizahambisa amanzi la, ngesikhathi uHulumende eqedisa ukwakhiwa kombundu wedamu.

National Development Strategy 1(NDS-1)

Kukhangelelwe ukuthi uhlelo lolu olungaphansi kwe-National Development Strategy 1(NDS-1), luphakamise isabelo seMatabeleland North, sibe yisiphala sokudla, senelise ukugcina phose ilizwe lonke.

Uhlelo lwe-NDS 1, lufake idamu leGwayi-Shangani phambili, kuhloswe ingqubekela phambili kulumhlubulo welizwe.

Iphephandaba likazulu livakatshele induna ezimbili uPashu loNekuloba Dingani, ezibike ukuba loba kungumsebenzi omuhle wokudonsa amanzi afike koBulawayo, akumelanga ukuthi lezakhamizi emaphandleni ziswele amanzi la.

Umbono wezinduna lo, uza kulandela ukugcwalisisa komkhankaso kaMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa owokuthi uHulumende uzaphakamisa, alethe impucuko kuye wonke umuntu, kuzo zonke indawo.

Induna uNekuloba Dingani ibike ngokuthaba ukuthi ngemva kweminyaka eminengi, ukwakhiwa kwedamu sekulethe ingqubekela phambili ebantwini be-Dete, ikakhulu kuzakhamizi ezihlala budebuduzane kwemfula uGwayi loShangani.

Kusukela kundawo lapho okubusa induna lezi, izakhamizi sezivuse izivande zokuthelezela, zikhangelele ukuthi amanzi asuka edamu azaphathisa ukuthi ingadi ziqhele, kuvuke amabhizimusi.

Kodwa ke, induna zithe akumelanga izakhamizi zisalele emuva nxa idamu selakhiwe.

Kungumbono wabakhokheli bomdabu ukuthi angeke kwenze ukuthi amanzi afike koBulawayo, izakhamizi eziseduzane komango okugejwe khona impompi zingatholi lutho.

Kuminyaka emibili kusakhiwa idamu leli, kubikwa sekuvuleke amathuba omsebenzi ebantwini abahlala eLupane, Nkayi, Binga, Hwange laseDete.

Induna zibonga uHulumende ngalokhu.

“Sekukuhle ngoba nanko siyabona ukuthi sekudale imsebenzi ebantwini,” kutsho induna uNekuloba.

“Idamu leli lizaletha impucuko engakaze ibonakale endaweni yakithi.

Sikhuluma kanje, abantu abavela eBinga laseHwange sebethole imisebenzi.

Kodwa, into esikhala ngayo iyodwa, amanzi la kumele alethe ingqubekela phambili ebantwini bakithi,” kutsho induna uNekuloba.

“Kuzakuba lengadi zokuthelezela eziqintini ezinengi.

Chief Dingani Nelukoba

Amabhizimuzi okulima azavuka la.”

Induna uPashu, esesigabeni sePashu, eBinga ithe kuhle okwenziwe nguHulumende.

“Siyabonga ngomsebenzi lo, kodwa idamu leli alincede abantu abahlala lapha.

Singekela ukuthi sikhulume ngalokhu, abantu bakithi bazahawula.

Idamu ngelomuntu wonke.

Amanzi la, kumele afinyelele zonke izigaba,” kutsho induna.

Intatheli zephephandaba likazulu zibone mathupha isikhalazo senduna lezi.

Izakhamizi zeLupane laseBinga zihamba amakhilomitha amanengi ukuze zithole amanzi.

Ikhona imigodi yamanzi lapho izakhamizi ezihamba umango ongaba yi 10km.

Emadamu la kunatha lezifuyo.

Usobhuku wakuWadi 11, eTinde uMnumzana Kelvin Ncube uthe inkinga yamanzi ithinta abantu lezifuyo kanye lenyamazana zendle.

“Amachibi ayatsha ngalesisikhathi, sikhuluma nje siphakathi kodubo. Kukhona lendlovu ezidlula njalo nje zidinga amanzi.

Izifuyo zethu lazo zinatha khonapho. Ebusuku, mihla yonke, inyamazana ezibalisa ikakhulu indlovu, ziyahlupha,” kutsho uMnu Ncube, osesiqintini seDobola, eBinga.

“Sihamba amakhilomitha angu-10 ukuyokukha amanzi.

Silomgodi owodwa kodwa iDobola ilemizi engu-100. Abanye abantu bahamba amakhilomitha alitshumi ukuyakukha amanzi. Ngitsho lemfuyo yethu inatha lapho.

“Nxa idamu leGwayi-Shangani liphela ukwakhiwa, sikhangelele inguquko. Kuyisicelo sethu ukuthi uHulumende asizwe asifakele impompi ezizasilethela amanzi, ngoba ayimpilo.”

Share This:

Sponsored Links