Uncategorized

Igwayi lotshwala kungakubeka engozini yesifo sohlangothi

31 Oct, 2024 - 00:10 0 Views
Igwayi lotshwala kungakubeka engozini yesifo sohlangothi

EMINYAKENI engu-18 edlule ngo-Mfumfu 29, inhlanganiso efundisa abantu ngesifo sohlangothi (stroke), iWorld Stroke Organization yaqala umkhankaso weminyaka yonke wokulimukisa ngengozi yalesi isifo.

Uphiko lwezempilakahle oluzimeleyo i-Affinity Health seludalule ukuthi ukubhema igwayi lokunatha utshwala ngokweqileyo, ngezinye zezinto ezingabeka umuntu engozini  yokuphathwa yilesi sifo.

Isifo sohlangothi yisifo esikuhaqa uma ukugijima kwegazi lisiya engxenyeni yobuchopho kuphambaniseka noma kuhamba kancane kulendlela efaneleyo. Kwenzeka futhi uma ungawutholi umoya owaneleyo, noma umzimba wakho ungelazo izakhi zomzimba ezidingakalayo, okwenza umqondo ungasebenzi ngendlela efaneleyo. Kuqala kancane, kuze kufike lapho izinhlayiya zobuchopho ziqala ukuphelelwa ngamandla, zize zife. Lesi sifo siyingozi ngokuthi siyabulala, futhi singaholela lasekutheni umuntu acine esekhubazekile, angakwazi ukuhamba.

Zihlukene kabili izinhlobo zalesi sifo. Kukhona i-ischemic le-hermorrhagic stroke.

Utshwala

 I-Ischemic Stroke: Lokhu kwenzeka uma igazi lisima noma ligijimele engxenyeni ethile yobuchopho, noma uma igazi lingasagijimi ngendlela efaneleyo ezingxenyeni zobuchopho.

 I-Hermorrhagic Stroke: Lokhu kwenzeka uma imithambo yegazi ivuza noma iqhuma, okwenza wophe ebuchosheni.

“Ama-chemical atholakala kugwayi anjenge-nicotine le-carbon monoxide, andisa ukutshisa emithanjeni yegazi okuholela ku-atherosclerosis, isimo lapho igazi lingasakwazi ukugijima ngendlela efaneleyo, okungenza uphathwe yi-ischemic stroke. Ucwaningo lwe-American Heart Association luveza ukuthi ukubhema kwenyusa amathuba okuphathwa yisifo sohlangothi ngo-25% kusiya ku-30%,” kuxwayisa uMnumzana Murray Hewlett, isikhulu esiphezulu se-Affinity Health.

Ukuphuza ngokweqileyo kungaholela emfuthweni ophezulu wegazi, ukukhuluphala lokushaya kwenhliziyo ngendlela engajwayelekile, okugcina kuholela esifweni sohlangothi.

Ucwaningo lwe-Centre for Disease Control and Prevention, lwaveza ukuthi ukuphuza kuyikutshaya isiphuzo esisodwa ngosuku kumuntu wesifazane, leziphuzo ezimbili ngosuku kowesilisa. Lakhona lapho futhi, kuya ngokuthi uphuza nje, usesimweni esinjani ngokwempilo, uleminyaka emingaki njalonjalo. Ukuphuza ngokweqileyo yilapho uphuza khona iziphuzo ezingaphezu kuka-14 ngeviki, okuyikhona okukubeka engozini yokuphathwa yilesi sifo. Ucwaningo lwe-Journal Stroke luveza ukuthi ukuphuza ngokweqileyo kunyusa amathuba okuphathwa yisifo sohlangothi ngo-56%.

I-World Health Organisation yaveza ukuthi ukubhenywa kogwayi kuholela ku-12% wabantu ababulawe yisifo sohlangothi emhlabeni wonke.

I-Affinity Health icebise ngokuthi ukuyeka ukubhema ugwayi, ukunciphisa nokuzikalela otshwaleni nokuhlale uzivocacoca, kungasiza ngokunciphisa amathuba okuphathwa yisifo sohlangothi, futhi kwenze uphile isikhathi eside. — Isolezwe

 

Share This:

Sponsored Links