Igcikwane lecorona seliphazamise imfundo emhlabeni wonke

28 May, 2020 - 20:05 0 Views
Igcikwane lecorona seliphazamise imfundo emhlabeni wonke

uMthunywa

Dkt Dennis Mlandelwa Sinyolo eloba eseBelgium

Igcikwane lecorona selimemetheke lagcwala umhlaba wonke. Umkhuhlane lo usuhlasele abantu abedlula izigidi ezinhlanu legxenye (5, 5 million), wabulala abedlula izinkulungwane ezingamakhulu amathathathu (300 000) kumagumbi omane omhlaba. Inengi labantu abadliwe yilesisilo ngeleMelika (United States) leYurophu, lapho olokhe usagxile khona lumkhuhlane okwamanje.

Ilangabi leli kubikwa limemetheka lisiyagxila kwele Melika engezansi, ikakhulu kweleBrazil. Phela umongameli wakhona wayewutshaya indiva lumkhuhlane, ethi inkokheli zamanye amazwe zenziwa yibugwala ukutshela abantu ukuthi bahlale emakhaya ukuze benqabele lumkhuhlane.

Abezempilakahle baxwayisa amazwe e-Afrika ukuthi athathe amanyathelo aqinileyo ukuze enqabele ukumemetheka kwalumtshayabhuqe wesifo. Uma kungathathangwa amanyathelo aqinileyo lungaphela usapho lwe-Afrika, ngoba phela izibhedlela, izikhali zokusebenzisa lemithi kusilela.

Icorona isibangele ukuvalwa kwezikolo phose kuwowonke amazwe. Kunsuku ezimbalwa ezedluleyo amazwe alikhulu lesificamunwe munye lantathu (193) abesevale izikolo kwaphoqelela abantwana abedlula izigidi zezigidi ezinhlanu lengxeye (5.5 billion) ukuthi bahlale emakhaya. Umkhuhlane lo wenza ukuthi ababalisi abayizigidi ezingamatshumi ayisithupha lantathu (63 million) emhlabeni bahlale kumbe bafundise bengekhaya kumbe ezindlini.

Phela emazweni amanengi oHulumende bathi ababalisi kabafundise besebenzisa amacomputer le-internet zona zilivelakanci lezizinto, ikakhulu kuzwekazi le-Afrika. Olunye udubo yikuthi bambalwa ababalisi abalamano okusebenzisa lezizikhali, ikakhulu emazweni asathuthukayo njengakuleli elakithi. Lanxa ababalisi belaso isifiso lamano, bambalwa abazali labantwana abalamacomputer le-internet ngekhaya.

Lokhu kuyisifundo kuHulumende, amakolitshi lamayunivesithi ukuthi nxa beqeqetsha ababalisi babone ukuthi balamano okusebenzisa amacomputer le-internet. Bonke ababalisi, labaqeda kudala izifundo zabo, kumele bancediswe ukulola amano abo ezamacomputer. UHulumende kufanele abone ukuthi zonke izikolo zilamagetsi, amacomputer le-internet.

Inengi labantu be-Afrika lisebenzisa umahlalekhukhwini. Kanti kwehlulani ukuthi amayunivesithi akwelakithi labacwaningi benelise ukusungula izikhali zokufundisa kusetshenziswa lezizikhali? Udubo olukhulu yikuthi imfundo yakithi igxile kakhulu emihlolisweni lezithupheni, hatshi ekusunguleni izinto lokuxazulula inkinga esihlangana lazo nsukuzonke.

Amazwe anjengeKenya asebenzisa irediyo kumbe i-TV, kuthi eZambia le-Uganda banika abantwana umsebenzi abazawenza bengekhaya. Lanxa lokhu kuphathisa, kakubafinyeleli bonke abantwana njalo kakuniki mbalisi labantwana ithuba lokuqeda uhlelo lwezifundo (syllabus).

Umkhuhlane lo udalule kwaba sobala ukuthi isikolo lababalisi kuqakatheke kakhulu. Phela bakhona ababethathwa luthuli lwamabhiza bethi amacomputer angathatha indawo yombalisi umntwana azifundele eyedwa engekhaya.

Okunye okudanisayo yikuthi akhona amantombazana asesuke oniwa azithwala, ngoba phela isivikelo abesithola nxa esezikolo singasekho – phela ukutshona ekilasini, imithetho yesikolo lamayunifomu kuyamthiba lomntwana ongelambeko. Kulusizi ukuthi abanye abantwana kabasoze baphinde balugxobe esikolo ngenxa yokuzithwala, umendo lokuphoqelelwa ngabazali kumbe yizimo ukusebenza. Yikho kubalulekile ukuthi kube lemikhankaso yokuthi kuhlonitshwe njalo kuqakathekiswe amalungelo oluntu, agoqela ilungelo lemfundo.

Kuhlelo olulandelayo sizaxoxa ngokuvulwa kwezikolo. Kambe kuqondile na ukuthi kuvulwe izikolo yona icorona ilokhe isidla ubhedu? Amanye amazwe ayiphatha njani lindaba?

Share This:

Sponsored Links