I-Action Aid isekela abafuye imbuzi

30 Jan, 2020 - 00:01 0 Views
I-Action Aid isekela abafuye imbuzi

uMthunywa

 Wayne Ncube

INHLANGANISO yeAction Aid esekelwa yi-European Union- Value Chain Alliance for Livestock Upgrading and Empowerment (VALUE) ikhangelelwe ukuphathisa abalimi bembuzi abangu-10 000 abasendaweni ezingelamanzi kukhangelelwe ukuthi kukhuliswe umkambo wenyama yembuzi lengulube. 

Iphurojekithi le esabalaliswa yiAction Aid Zimbabwe, iyingxenye yeZimbabwe Agricultural Growth Programme isekelwa yi-EU kanye loHulumende. Okhokhela iqula leAction Aid uMnumzana Newton Chari ekhuluma lentatheli emhlanganweni weGoat and Pigs Value Chain Assessment  uthe ngenxa yokuguquka komumo womkhathi, ukufuywa kwembuzi kuyaphumelela ngoba imbuzi ziyajayela masinyane umumo wokuswelakala kwezulu njalo kazihlaselwa yimikhuhlane masinyane. Uthe ngaphansi kwephurojekithi yeVALUE bakhuthazwa ukufuywa kwembuzi kuRegion 4 kanye lo 5 njalo bakhangelele ukufinyelela abalimi abangu-10 000.

Khathesi abalimi beBinga, Nkayi, Lupane, Beitbridge, Gwanda kanye leMatobo sebebhalisile kuphurojekithi le

Iprojekithi yeVALUE izasebenza kusukela ngo2020 kusiya ku2023 isebenza ngaphansi kwenhlanganiso yeZimbabwe Agricultural Growth Programme (ZAGP).

UMnumzana Chari uthe inhlanganiso yabo ikhangelele ukubhalisa abalimi abedlula i-10 000 ngokusemthethweni, kukhangelelwe ukukhula komkambo wenyama yembuzi lengulube.

“Ukufuya imbuzi akunzima kangako njalo umumo womkhathi kawejayelanga ukuzibulala loba ukuzicakisa kungakho-ke sibona kungcono ukuthi sibhalise abalimi abanengi abazangena kubhizimusi yokufuya imbuzi lengulube ngenhloso yokuthengisa. 

“Inhlanganiso yethu imanyene leVALUE ifuna ukuletha imihlobo emitsha yembuzi lengulube evela phetsheya kwelizwe, eSouth Africa lapho sikhangelele ukuthola imihlobo yeBanbreed kungulube leminye imihlobo eminengi yembuzi efana leKalahari kanye lamaBrahman,” kulandisa uMnumzana Chari.

Ukuqhuba uhlelo lokufuya imbuzi kwenza inzuzo yomlimi ikhuphuke njalo inyama itholakale lula hatshi ukuthi abalimi bazigcine nje. Sebengazenzela imali ngokusebenzisana lalolu uhlelo.

“Okwakhathesi sikhangelele ukubhalisa abalimi abedlula inkulungwane ezinhlanu (5 000) eMatabeleland kuphela ngoba sesinanzelele ukuthi abalimi bembuzi lengulube kule indawo banengi ukwedlula ezinye indawo.

“Sesiqalile ukubhalisa abalimi, okwakhathesi sihleli ku-7 500 okutshengisa ukuthi i-10 000 sizayifikisa masinya, wonke umuntu uvunyelwe ukubhalisa kulolu hlelo ngoba kuyasiza ekwenzeni imali,” kuphetha uMnu Chari.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds