Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo: Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

09 Jun, 2022 - 00:06 0 Views
Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo: Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba – Ezomanyano, Imbongi nguN S Sigogo
Isihloko senkondlo – Uxolo eZimbabwe
Lapha imbongi idumisa lokhu okwenzakala elizweni lethu leZimbabwe.

Ngamazwi embongi kwenzakala isimanga eZimbabwe selokhu umhlaba wadalwayo.

Imbongi ithi selokhu umhlaba wadalwayo, belokhu abantu bazalwayo, ebuswa amazwe ngabaniniwo, akukho sizwe esakubonayo lokhu okwavela elizweni leZimbabwe.

Iyasikhumbuza imbongi ukuthi bekuliwe enkulu impi, elizweni lonke kufiwe, kubangwa lona lelilizwe.

Kuliwa bekubangwa lona leli ilizwe ebelithunjwe ngezinye izizwe.

Sonke siyakwazi ukuthi lona leli elakithi lalithunjwe ngaMaNgisi kwaze lwaliwa impi enkulu abantu belwela ukuthi bakhululeke kulowo mbuso wabeLungu bona ababecindezele abantu abaNsundu.

AbeLungu labo ababethumbe ilizwe leZimbabwe beziphume enqoleni zolwandle.

AbeLungu bezakuleli besuke kibo ngezikepe yona imbongi ezibiza ngokuthi zinqola zolwandle.

Ngesikhathi kuliwa umhlaba wonke wanyikinyeka ngokwesaba.

Umhlaba wesaba nje wesaba ulaka olunsundu.

Lapha kwakucatshangelwa bona abamhlophe labo ababelwisa njalo becindezela abeNsundu bazadudulwa bathwaliswe imithwalo yabo emakhanda bakhonjwe kulo ulwandle abeza ngalo.

Umhlaba wonke wawucabanga ukuthi abantu abaNsundu bazaphindisela ukuthwaliswa nzima abebekwenziwe ngabantu bokuza abeLungu.

Kwakulokwesabela ukuthi abeNsundu ngolaka lwabo bazawaxotshwa amakhiwa babakhombe khona enzikini yolwandle abaphuma kulo kuthiwe indlela yaziwa yilo lona olwabatshiyisa amakibo.

Kusenjalo kuthiwa kwaphuma esikhulu isimemezelo sona okwakungathi sidalwe yimvelo.

Kwezwakala ilizwi elikhulu liphuma kuyena omkhulu.

Kuthiwa lowo omkhulu umemeza emi phezu kwentaba, yona intaba yezindaba.

Kuthiwa lowo omkhulu wathi zonke izizwe azize zizwe.

Iyabuyela emuva imbongi isikhumbuza ukuthi, “Yebo”, yalwiwa leyompi yombangazwe, iliwa ngalezo zinti ezikhuluma kuwe imibuso zikhulume njalo kume imibuso.

Izinti lezi imbongi ekhuluma ngazo yizikhali zempi ezinjengemibhobho emincinyane kanye lezikhali ezinkulu ezibhidliza yonke into loba izakhiwo.

Kuliwa kunjalo imibuso isiwa eminye isima uwela phansi obephezulu kuthi obephansi yena ayephezulu.

Kodwa isimanga yikuthi iZimbabwe yona yozala ubunini/ubuhlobo kuthi obeyisitha abeyisinini.

Konke lokhu kwenziwa yikuthi ngoba oNsundu kabanganga buhlophe.

ONsundu wayengalwisi ubumbala womuntu kodwa yena uvuse ezakhe inkophe lapha ebona iziga elizweni lapha ethuthiswa edudulelwa emeveni endaweni ezingaphilisi kuhle umuntu.

Babedudulwa abantu besuswa emhlabeni emihle yokulima lokufuya inkomo besiwe kundawo ezilugwadule ezingalimekiyo, okungafuyeki izifuyo ngoba kulezibungu ezibangela imikhuhlane.

Kwaze kwafika ukuthi oNsundu avuse inkophe alwisane labantu bokuza abamhlophe bona ababedlisa abaNsundu imbuya ngoluthi.

Share This:

Sponsored Links