Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

29 Aug, 2019 - 00:08 0 Views
Giya Mthwakazi  Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba — Ezisolayo

Imbongi nguSibusisiwe M Khumalo

Isihloko senkondlo — We Eva, usulingana loAdam?

ABAQOQI balolugwalo baluphe isihloko esifaneleyo ngempela. Uzulu, umthwakazi uyanxuswa ukuba agiye nxa efunda lolugwalo. Ukuluvula nje aqale ukufunda inkondlo ezithile umuntu ulakho ukuthi ahle ezwe zimhlaba umxhwele zivusa usinga lokuba kabale ahlabele njalo asine.

Izimbongi ziphosela emdangweni lowo, ozwayo ezikutshoyo azithole esegiya ememeza ukuthi uzulu akezwe laye lobobunandi abuthola kuzinkondlo ezilapha. “Giya Mthwakazi”.

Ziyahlabusa njalo zilemfundiso enkulu inkondlo ezikulolugwalo.

Lamhla ngikhethe inkondlo ephakathi kogwalo ngenxa yokuthi ikhuluma ngodaba oluhlala lusemlonyeni yabantu okokuthi lanxa kungathi kulokuvumelana ukuthi lolo daba lokulinganisa amathuba phakathi kwabobaba labomama kodwa kudinga kukhanye ukuthi akulakuvumelana.

Bakhona obaba ababona angathi omama sebephiwe amandla adlulisileyo sebebagabha kuze kufike kubanga lokungabahloniphi.

Isihloko senkondlo yethu yalamhla singumbuzo ongadingimpendulo kodwa osivezela sobala ukuthi lo okhuluma lapha ngumuntu oyindoda omangaliswa yilokhu osekusenzakala khathesi lapho omama asebekhalela ukuthi babelamathuba alingana labesilisa. Umbuzo lo utshengisa ukuthi yinto entsha le ebingaziwa ngalokho-ke yisimanga kulo umuntu okhangeleyo. Ngenxa yalokhu kukhanya kulokuxokozela emakhaya emizini yabantu.

Uyabuza lo umuntu okungaba yimbongi ukuthi kwenzenjani?
Akusela kuhlaliseka ezimulini ngoba obaba behlehla betshiya imizi yabo ngoba bengasezwani labomkabo bona kuyibo ababazalela abantwana.

Lokhu kutshengisa uphazi osoluphakathi kwemuli lapho amadoda esenyonkoloza omkabo kungenani lokuthi babazalela abantwana. Umbuzo uyaqhubeka ubuza ukuthi, “Kutheni?” Sekulembudumehlwana lapha. UMama uMaGumede kasaguqeli umkakhe okutsho ukuthi kasahloniphi umyeni wakhe njengezolo. Lemiganu usephongutshitshiliza kasayigezisi ihlambuluke okutshengisa ukuthi inhlonipho kayisekho.

UNxumalo kasaphekelwa ngoba nangu useqeda amalanga amabili engadlanga yena ethi ulenkosikazi okumele imphekele. Kunzima ngoba nxa bekhangela ngakwelinye icele babona uMdawini, omunye ubaba, ebhixana lezitshubo kanti izolo bekusenziwa ngomama lokho. Lokhu kumenza abelenhloni uMdawini aze ehluleke lokuhlanganisa amehlo labanakwabo oNtshingila laboNkatha. Sokumguqule lokhu uSibanda abambiza ngesangelo sakhe bethi, “Mdawini”.

Usetshelelisa amehlo engasakhangeli abanye uSibanda ngenxa yenhloni zalokho asekwenziwa ngumkakhe kuze kuthi lalokho akukhulumayo akusezwakali, usephonguxhamanda nje.

Isiguqukile impilo yabantu ngoba labantwana labo sebephongu phaphatheka nje zikhanya zitshengisa ubuqili nxa zikhangelwa ngabanye abantu. Izingane zakoMkhwebu lezi sezizinswelaboya ngoba kuthiwa zifihlele wonke umuntu induku emqubeni. Seziyizigebenga, ababulali lezingane zakoMkhwebu.

Kazisalaleli nxa zikhuzwa lezi ngane ngoba kuthiwa zikhuzwa zihwede. Nxa zibizwa ziyabhonga. Iyabuza imbongi kumthwakazi lakuzulu izinto sezimi ngalokuhlobo. Amasiko kasalandelwa sekuyimpi ezindlini kanti lemizi isichithekele. “Kunga kutheni kanti zulu kandaba/Mthwakaz’omuhle olembeko/Kwenzenjani kanti sekubaliswa/Imbali yokuchithwa kwemizi kazulu/Isiko sekuyinganekwane/Impi ezindlini sekuyinhlalayenza?

Share This:

Sponsored Links