Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

01 Oct, 2020 - 00:10 0 Views
Giya Mthwakazi  Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

 

Indikimba – Ezokunakana
Imbongi nguB Mdlawuzo
Isihloko senkondlo – Ubuhle bona buyize na?

Lamhlanje ngikhethe ukuthi sihlaziye inkondlo elesihloko esingaphezulu. Yona yinkondlo emfitshane ngamabala hatshi ngokumunyethweyo.

Nxa imfitshane kakhulu sizayibambanisa lenye. Imbongi yenze isihloko senkondlo yayo yaba ngumbuzo okutsho ukuthi iphemba ingxoxo ngoba esiNtwini kuvele akuyiwa nganxanye kungesimanzi.

Nxa usikhangela kakuhle isihloko lesi ungaphose ubone icele imbongi elisekelayo. Ngombono wami imbongi ithi ubuhle bona buyize. Ifake umbuzo ngoba ingafuna ukudonsela labo abangavumelani layo kucele layo. Ilesifundo esiqakathekileyo imbongi esinika abantu ngale inkondlo yayo. Abantu abanengi sikhangwa yibuhle bangaphandle sehluleka ukuhlola inhliziyo yomuntu. Lokhu kwenzakala kakhulu kumajaha aqomisayo asuke athatheke ngobuhle ababubona ebusweni bentombi abayiqomisayo kukanti lobo buhle buvale okunengi.

Inhliziyo yalelo tshatshazi ikhohlakele amajaha abubona sekukude ukuthi bakhethe kubi. Ake siyilandele inkondlo le sizwe ukuthi imbongi le ithini ngobuhle langobubi bomuntu. Kukhona ekubonileyo imbongi ngobunye yikho nje isihloko sayo sisithi, “Ubuhle bona buyize na?” Iqala ngombuzo njalo imbongi ngalobo buhle. Izwakala ithi: “Khona nga kuyini ubuhle?” Iyasipha imbono etshiyeneyo evela kwabanye labanye.

Abanye kuthiwa bathi ubuhle yibuso obubunjwe kuhle. Abanye bathi ngumzimba obunjwe kahle. Yona imbongi ipha umbono wayo ithi bona ubuhle busenhliziyweni. Ubuso lomzimba kungaze kube kuhle njani okusobala yikuthi ubuhle busenhliziyweni. Iyaphambili imbongi inika isibonelo somuntu owayemuhle. Lo owayemuhle okubatshazwa yimbongi wayebizwa njengebizo lakhe kuthiwa nguNobuhle.

NgesiNdebele igama elithi “Nobuhle” lichaza umuntu njengonina wobuhle. Lokhu kutsho ukuthi wayemuhle okwamagama uNobuhle.

Wayemuhle uNobuhle nanku imbongi isithi wayechithisa isizungu ngoba babefisa ukuba laye ngasosonke isikhathi. Iyamncoma ngobuhle bakhe uNobuhle ithi ikhanda lakhe liyindingilizi ebunjwe kahle. Wayemuhle okwamagama uNobuhle ngoba amehlo akhe eyila alobizabiza.

Yini ubizabiza?

Amehlo okuthiwa alobizabiza yila othi nxa uwakhangela ufise ukumlandela lowo muntu ngobuhle bawo. Kodwa lanxa ebunjwe kuhle elesimo esihle into ayengayiphiwanga uNobuhle yisimilo. Wayengaziphathanga uNobuhle yikho imbongi ikugcwalisa ngesaga lokhu. Isaga ngesithi:

“Ngempel’ikhiwane elihle ligcwala izibozi.” Libonakala lilihle ngaphandle ikhiwane kanti ngaphakathi okulokudla khona ligcwala izibozi.

Ubuhle bukaNobuhle bamlethela ububele bendlela, ubulondindwa. Lokhu yikungaziphathi okukhulu kumuntu wesifazane. Ngakwelinye icele, uMnyamana, uMlalazi wayemubi ukubunjwa. Wayemubi okungathi yindlala isingena ekhaya. Lanxa wayemubi kanje uMlalazi isimilo wayelaso okuqotho. Wayezibekile yikho imbongi isithi, ukuhlonipha, ukuziphatha kwakubuzwa kuye. Wayelesithunzi esasisinda abanengi.

Ngempela imbongi ithi okunengi okuhle kwavela ngenxa yothando lwakhe.

Imbongi isinika thina layo ingqibe ukuthi sithi ubuhle kuyini? Yilobu obungaphandle kumbe yilobo obungaphakathi? Iyasifundisa imbongi ukuthi siboqala sihluzisise singakatsho ukuthi lomuntu muhle kumbe mubi. Ubuhle obuqotho ngobenhliziyo. Masingakhohliswa libala lomuntu ngoba esihle kasidleli. Le inkulumo itsho ukuthi ukuhle akahlali luphanga lwedlule. Bafundi isikhathi sihambile. Lungiselelani ukuthi nxa kulotshwa imihloliso lihle liphumelele kanye.

Vikelani umkhuhlane weCOVID-19.

Share This:

Sponsored Links