Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

13 Aug, 2020 - 00:08 0 Views
Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba — Ezilezikhaazo
Imbongi nguArtwell T Masuku
Isihloko senkondlo — Ngoneni na?

KULE inkondlo imbongi yethula isikhulumi esingumama esesikhathele ngempilo esiyiphilayo. Izinto kaziyihambeli kuhle ikakhulu kwezomendo. Lumama usende okwamahlandla athile kuzo zonke izibanga kuyehlula ngoba ubalabantwana labo baba abathile kodwa ucina esexotshiwe lelo jaha ayabe elabantwana lalo lingasamfuni lakumbona langamehlo. Ye liqiniso ukuthi abantu sibona ngamehlo ngakho lapha ukugcizelela lokhu kutshengisa ukuthi umama lo ijaha alalo liyabe lingasafuni kumbona selimenyanya.

Uyabuza-ke lumama ukuthi woneni na, aze ahlangane lobuhlungu obunje? Uyabuza lo umama kuzulu ukuthi woneni njalo kona bani okukhulu okungela ntethelelo? Umuntu angona uyaxolelwa kumbe uyathethelelwa, kodwa umama lo kukhanya okwakhe ukona kungaphezu kwakho konke ngoba nanku kuyamangalisa ukuthi yena yindaba engaxolelwa njenge njwayelo. Kukhulu ukona kwakhe ngoba nanku uthi ulabantwana abalitshumi kodwa oyise kababazi.

Lihlazo leli alenzayo yikho engatholi ntethelelo. Kabekekanga umama lo ngoba lokhu ukuveza sobala ngokuthi uhlala lapha lalapha kuse esengumxotshwa. Uxotshwa yonke indawo lapho azama ukucatshisa ikhanda ngokwenda ngoba kaziphathanga. Ngumuntu onjani ongaba labantwana abalitshumi kodwa engazi oyise? Uyawugcizelela kanenginengi umbuzo wakhe ebantwini othi woneni.

“Ngoneni bantu benkosi/Kambe bantu benkosi/Ngonen’okukhul’okungelantethelelo?” Uqhubekela phambili umama lo ethi uphilela isifiso sinye nje kulumhlaba. Uthi ufisa ukwenda lumama kodwa umendo uyala. Uthi engahlangana lejaha lumama limthembisa okuhle kuphela izulu lomhlaba. Esethenjiswe konke okuhle uthi uyacimeza avumele phezulu kambe ethenjiswe konke okuhle. Kutshelwana amazwi amnandi kudlalwa “usofasihlane sithandwa”.

Batshelana “ungiphilela wena/Wena mina.” Kusenjalo kwehla iyezi lokungathembani kuvuth’ilangabi lenkohliso.” Umnyama walo umama ufika nxa sekunjalo esephakathi kwenjabulo elenkohliso engaba labantwana ababili nje kuphela ijaha lakhe lithi kalisamfuni. Liyephambili ijaha lithi kalisafuni lakumbona noma ngelihlo nje. Umama lo uthi kuba yikudilika kophahla lwendlu abeyakhile anethwe. Lokhu kutsho ukuthi uyabesephelelwe ngumendo.

Uyawuphinda umbuzo wakhe omkhulu umama lo ebuza abantu benkosi ukuthi woneni okukhulu okungela ntethelelo. Nxa kudilika uphahla usala esegcekeni. Nxa esengendanga kufana lokuthi kasela mthunzi usesegcekeni nje kuphela. Sekwehlule ezomendo abuyele kwabo umama lo abafowabo labazali bakhe baphambane amakhanda ngaye bengazwisisi ukuthi kwenzakalani njengoba engahlali ekwendeni.

Yena uyazihlalela athi pekle engazihluphi ngalokho okwenzakala kuye ahlale esihlalweni sobukhosi ngoba yena esetshiye obakhe ubukhosi emendweni wakhe. Ufika azibuse okupheleleyo lapha emzini wangakibo engazihluphi ngokuthi uxotshwe emendweni. Kusenjalo abone leliya jaha eligqoke kuhle ezwe selimthembisa izulu kudlalwe usofasilahlane sithandwa njalo. Umama lo uthanda izinto zenyama ngoba nangu uthanda ijaha ngoba ligqoke kuhle. Lalo limthembisa izulu lelo jaha avumayo ukuthi ngobuphukuphuku bakhe avumele phezulu njalo.

Kudlalwe usofasilahlane sithandwa njalo long’philela wena.

Kusisa uzibona esesendleleni njalo esetshiye emendweni ngenxa yokuthatheka ngengento zenyama. Mthwakazi omuhle asihlaleni ngekhaya sihlanzekile sigqoke izayeke zethu nxa siphuma phandle. Kasingagqoki izayeke ngoba uHulumende loba abomthetho besithi kakube njalo umkhuhlane weCovid 19 ukhona lapha njalo uyabulala.

Share This:

Sponsored Links