Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

15 Aug, 2019 - 00:08 0 Views
Giya Mthwakazi  Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Imbongi nguRev G B Tshabalala

Indikimba — Ezihayayo

Isihloko senkondlo — Siyalibonga

SIYAKWAZI sonke ukuthi ukuhaya yikudumisa sibonga lokho okwenziwe kuhle. Kule inkondlo imbongi umfundisi uTshabalala, ibonga amaqhawe empi yenkululeko yelizwe lakithi leZimbabwe. Sikunanzelele ukuthi kasuye yedwa okaTshabalala olobe inkondlo ebuka amaqhawe ngaphansi kwayonale indikimba. Yena kathanga bhadla igama lamaqhawe uTshabalala kodwa enye imbongi ihle yathi,

“Amaqhawe ethu.” Kangitsho ekuqaleni ukuthi lezimbongi ziloba ngentonye kodwa zisebenzise amazwi afananayo.

Kuyenzakala kwezinye izibanga ukuthi abahloli bethi abafundi bazifananise kumbe baziqathanise inkondlo lezi. Kuqakathekile-ke bafundi ukuthi lizifunde lizizwisise lezinkondlo ukuze lingaphithikezi okumunyethweyo lithi lokhu kulotshwe nguTshabalala kanti kulotshwe ngenye imbongi.

Imbongi lapha idumisa amaqhawe empi yenkululeko bona abathutsha bevela egangeni, besiza ekhaya lobuhle. Impi yayiliwa ngamaqhawe la engekho ekhaya kodwa esegangeni ngoba kuyingozi ukuba sekhaya.

Isiphelile impi eza amaqhawe esesinqobile isitha. Eza lozibuse wabantu abaNsundu amaqhawe okuyinto eyabanhle kakhulu ebantwini.

Imbongi ithi bayawabonga amaqhawe ngoba avula izikolo zabanengi kakhulu, lokhu kuvezwa lihaba elithi: “Lavul’izikolo zayinhlabathi”.

Zabazinengi izikolo okwajabulisa abantu kanti phezu kwalokho kwafundwa kungela mbadalo. Ngenxa yalokho kwafunda abakhulileyo, abadala phela, kanye labancane. Ngalokho-ke imbongi ithi isizwe sakhula njalo sathuthuka.

Lokhu kuthuthuka ngenxa yemfundo engela mbadalo ababeyingayitholi ngesikhathi sombuso wabacindezeli abelungu babengakwazi.

Ngalokho-ke abalweli benkululeko beza lobuhle kuphela okwenza imbongi labanye bawabonge lawo maqhawe. Sifanele isihloko lokhu imbongi ejonge ukukuveza lapha: “Siyalibonga.” Imbongi iveza ukuthi bengakatholi uZibuse lo osubuye lamaqhawe ayesegangeni babebulawa yindlala. “Sasigeqwa yindlala, Idlalela phezu kwethu.”

Ngokutsho kwembongi ithi labo ababevela egangeni babathwalela impuphu, babapha basinda ekufeni. Labantwana baphila ngoba sebethola ukudla.

Ngokunqoba isitha baqhaqha imingcele yobandlululo. Ondlebe zikhany’ilanga, abeLungu babebandlulula abantu abaNsundu bebavalela kundawo ezinengi. Iyasitshela imbongi ukuthi isiqhaqhiwe imingcele yobandlululo benelisa ukungena lapho ababesenqatshelwa khona. Labo babangabantu ebantwini.

Lokhu kutsho ukuthi ngaphambili ngenxa yobandlululo lwabeLungu babenganazwa njengabantu. Imbongi ithi bahlonipha labo bahlonitshwa.

Ngaphambilini babethathwa sanyamazana zokusebenza bengahlonitshwa. Sebenqotshiwe abacindezeli labo ababehlupha imbongi labanye, baphelelwa ngamandla. AbaNsundu, abagoqela imbongi, babuzwa ubunandi bobuzwe. Becindezelwe babengabuzwa ubunandi bobuzwe, kambe amalungelo abo wonke ethethwe.

Amaqhawe empi avumela isizwe esiNsundu ukuthi sidinge umnotho wamatshe aligugu emaqaqeni. Lokhu kuveza sobala ukuthi ngesikhathi sombuso wabacindezeli abeNsundu babengavunyelwa ukuthi bagebhe umnotho. Kodwa ngemva kokukhululeka baphiwa izincwadi zokwenza lumsebenzi ngenhliziyo emhlophe.

Sebephiwe imvumo yokwemba umnotho imbongi ithi bawudinga ngitsho lasezintabeni. Bakhululeka bafaka lezandla ezikhwameni ngoba sebewutholile lowo umnotho bahlonipheka baba ngabaninimzana. Ngalokho imbongi ithi bangeze bawakhohlwe futhi amaqhawe loba amazwi abo emalutshwana kodwa inhliziyo zabo zigcwele ukubonga.

Share This:

Sponsored Links