Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

25 Jun, 2020 - 00:06 0 Views
Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba — Ezihayayo
Imbongi nguWisdom Siqhoza
Isihloko senkondlo — Amaqhawe ethu

ISIZWE lesizwe silamaqhawe aso esiwananzayo ngenhlonipho enkulu. Lathi lapha kwelakithi silawo amaqhawe alodumo adunyiswayo.

Nangu okaSiqhoza esethulela inkondlo elesihloko esithi: “Amaqhawe ethu.” Isizwe sakithi silawo amaqhawe njengoba sisazi ukuthi siloZibuse nje kungenxa yamaqhawe alwayo abuhluthuna ubukhosi lobo kubondlebezikhanyilanga abebethe ukufika kuleli elakithi bevela kwabo phetsheya kolwandle abuthuna ubukhosi kubokhokho bethu.

Kuthe ngemva kwesikhathi amaqhawe ethu esefundile abona ukuthi alwisane labeLungu bathathe ubukhosi njalo.

Ake sizwe nxa sisehla layo linkondlo ukuthi uthini okaSiqhoza. Kade sitshudula sikhothamisele amakhanda phansi sidumisa sibonga amaqhawe alwela uZibuse.

Iyasitshela imbongi ukuthi sikhothamisela amakhanda amaqhawe alele ephumula. Amaqhawe lawo okuthiwa alele ephumula ngabafayo.

Ukuthi balele bayaphumula yikugcwigcwiza ukuhlonipha ukuthi sebafa njalo ukuthi sibakhothamisela amakhanda kutsho ukuthi siyabahlonipha. Ukukhothamisela amakhanda phansi yikuhlonipha esiNtwini, ngalokho imbongi igcizelela inhlonipho abantu abayipha labo abafayo belwela inkululeko amaqhawe ethu.

Kulokutshudula ezinhliyweni ngoba kubuhlungu ukufelwa yizihlobo. Abezwa lobu buhlungu enhliziyweni ngabazali kanye lezihlobo ezingela kukhohlwa loluthuthu olwabakhona kulwelwa uZibuse. Lanxa kunjalo lolusizi abantu baluthwala ngokuziqhenya ngokubabuyisela inkazimulo. Iyavuma imbongi ukuthi kungasimaqhawe la enkululeko ibingela kubakhanyela yona le inkazimulo. Inkazimulo le etshiwo yimbongi nguye kanye uZibuse.

Iyagcizelela imbongi isikhumbuza sonke ukuthi silusapho, inzalo yeZimbabwe njalo amaqhawe ethu siyawazi. Sonke besingaphansi kwejogwe linye lona esisalazi. Ijogwe leli abaziyo ngembali yethu yeZimbabwe yikuthi sonke besingaphansi kocindezelo lwabeLungu.

Besicindezelwe ngondlebezikhanya ilanga abantu bokuza. Sokuvele obala lokhu imbongi iyasikhuthaza ukuthi asivungameni lizwelinye siwadumise amaqhawe ngomsebenzi omkhulu abawenzayo.

Ala amaqhawe ukudliswa imbuya ngoluthi okutsho ukuthi ala amaqhawe ukuthwaliswa nzima ngabacindezeli azinikela ethi kuyini okungasikufa. Lokhu kuveza sobala ukuthi azinikela ukulwisana lesitha abacindezeli ngoba kuthiwa, “Agwiny’ itshe . . .” Esezinikele angena emimangweni amaqhawe esiyadinga ukulwisana lesitha. Isitha laso phendu sesisusa abantu endaweni ezazingumhlaba omuhle wokulima.

Ikubeka sobala imbongi ukuthi siyawazi sonke amaqhawe abhudula kulomhlabathi wakithi.

Imbongi iphinde ingathi iyathandabuza ngalokho ekukhulumayo ithi: “Qha! Qha! Hlezi siseng’ezimithiyo ngelikabathi.” Ithi hlezi siqamba amanga ngoba isitsho esithi ukusenga ezimithiyo kutsho ukukhuluma amanga kodwa ibuye ikuceze lokho imbongi ukuthi lanxa singabe siqamba amanga kodwa bakhona abaqhotshwa baminzwa ngitsho lomswane yizibanda. Laba yilaba ababaleshwa babulawa zinyamazana zeganga besempini.

Share This:

Sponsored Links