Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

14 Nov, 2019 - 00:11 0 Views
Giya Mthwakazi  Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba — Ezokunakana

Imbongi nguPathisa Nyathi

Isihloko senkondlo — Isililo somzali

LIZANANZELELA bafundi ukuthi le yiviki yesithathu silokhu siphethe inkondlo yembongi inye njalo elesihloko sinye. Indikimba inye ezokunakana kanti lalokho okukhulunywa ngakho kunye kule inkondlo — ingomzali okhala ngengane yakhe eyehluleke ukuphila ngendlela eqondileyo ekhangelelwa ngabazali bonke kubantwabo babo. Lengane isiphenduke yaba yinswelaboya, isigebengu esingaphezu kwazo zonke.

Siyabona izici zale ingane ngokulandisa komzali wayo. Isiyisigebenga lingane ngoba nangu umzali wayo usitshela ukuthi abantu kabasabuquthi ubuthongo abantu ezindlini zabo ngenxa yalingane. Kabasathunjwa yibuthongo abantu ezindlini zabo, kambe belala benqineka ngokungenelwa ngabaphangi, amasela, zona zigebengu lezi. Kulenkulumo esiNdebeleni ethi umuntu nxa elele nya bumbambile ubuthongo kuthiwe ulele obukaBhuka.

Kodwa sizwa ukuthi uBhuka uyehluleka ukuyiphaka impi yakhe yona elalisa abantu ngoba beqaphele ukuthi bangangenelwa yizigebengu ezinjengale ingane yomzali okhala lapha. Isimanga yikuthi nxa sekufike le ingane eyisigebengu engugubuzela bazalala kuphela befuna loba bengafuni. Ingane le yisigebengu esiphambili esifika sithi abantu kabagubuzele bazivale ngengubo ukuze bengasiboni ukuthi sona singubani ngalokho babanjwa ngamandla ukuthi balale ngoba phela isikhona lengane iSigebengu uGubuzela.

Kuthiwa nguGubuzela lingane nje ngoba nxa ihlasela abantu ifika ibabambe ngamandla ukuthi bagubuzele ngengubo njengoba ngibethile ngaphambili lokhu. Ihlezi kuhle lingane lamhla abanye abantu bethwele nzima kodwa yona kayisebenzi. Nansi idla ulimi lwenkomo lamhlanje, inyama ekhwabithwa ngabantu abanengi. Kusasa kubonakala isidla isibindi lingane kodwa isimanga yikuthi yenza lokhu yona ingelasibaya.

Okumele abonakale esenzenje esidla inyama ezithandwa ngabantu ngolesibaya ofuyileyo okutsho ukuthi uyabe ehlabile. Le ingane yenzenje kodwa ingelasibaya okutsho ukuthi isibaya sabanye yiso esakhe. Lokhu kuveza sobala ukuthi lingane lisela, idla engakusebenzelanga lengakuphiwanga. Yona kayilasibaya lingane kungoba esayo yasitshisa ngomlilo: “Esakho wasithungela ngomlilo.”

Iyathatha lemali zabantu lingane ngoba umzali wayo uthi olemali ngoyidlileyo, esesikhwameni yinotho yalingane okutsho ukuthi iyayitshontsha ngokusetsha abantu. Esesetshe abantu ezikhwameni zabo wathatha imali kayisebenzisi izinto ezilengqondo ngoba eyakhe kuthiwa iphelela enkantini, ebhawa yeMaDlodlo. Le ngenye yamabhawa amakhulu edolobheni lakoBulawayo lapho okunathwa khona.

Kusobala ukuthi iyabhema lingane ngoba umzali wakhe uthi imali leyo ayebileyo iphelela emaphatshini. Emaphatshini ingena ngokubhema igwayi. Kusenzeka konke lokhu kuthuka iphango lakhe, kuyenza ilambe ingane le ibagubuzele njalo abantu njengoba yona isingumhambuma ingela ndawo yokuhlala. Ixhwalile le ingane ngoba lenkantolo useyijayele njebo kuthi isingumthunzi wayo. Umthunzi phela yindawo yokuphumulela ngemva kokusebenza umsebenzi onzima.

Ngalokhu-ke lumzali usitshela ukuthi lingane izizwa iphumula nxa ivalelwe entolongweni. Ingane le iphuma lamhla inkantolo kusasa bakhale ezimaconsi abotshwe njalo ayephumula khona entolongweni. Uyakhala umzali ukuthi ukuzala asikunotha njengoba ezele lesi sikliwi.

“Uphuma lamhla/ Kusasa bakhal’isimayemaye/Zikukhalel’uyephumula khona/ Ukuzal’akusinotho.”

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds