GIYA MTHWAKAZI IQOQO LEZINKONDLO

23 Dec, 2021 - 00:12 0 Views
GIYA MTHWAKAZI IQOQO LEZINKONDLO

uMthunywa

Indikimba – Ezempi

Imbongi nguDumisani Tshuma

Isihloko senkondlo – Engakubonayo

Lizavuma bafundi ukuthi ibinde le inkondlo njengoba sithethe amaviki ambalwa sihlolisisa okumunyethweyo.

Kukhulu eyakubonayo imbongi ngesikhathi sempi yombangazwe lapho abaNsundu, abantwana benhlabathi, babelwisana labamhlophe, bona ababecindezele abeNsundu.

Lamhla siqala lapha imbongi ikhuthaza abantwana benhlabathi ukuthi babophe ziqine balwisane labamhlophe bona abathi ngokuthwaliswa nzima ngabantwana benhlabathi baphendukela kuzakhamizi ezazingela zikhali.

Imbongi ithi emakhaya lapha abamhlophe laba bazatshaya bathintithe okutsho ukuthi abamhlophe bazabulala abantu labo babaqede du. Imbongi ikuqinisa lokhu ngokusebenzisa isitsho esithi, “Iyavalwa ngamahlahla yonk’limizana”.

Nxa umuzi sekuthiwa uvalwe ngehlahla kutsho ukuthi kuyabe kungaselamuntu. Bonke sebebulewe abantu.

Kwakufiwa zinetha inhlamvu zivela kunganunu zabamhlophe abantu besiyaphambili hatshi nyovane bethi bavalalela inhlamvu lezo ngebhetshu.

Lokhu kufakaza ukuzinikela kwabantwana benhlabathi ekulwiseni isitha esasingabamhlophe.

Kwakulokukhuthazana kwabantwana benhlabathi ukuthi kabaphakame balwisane labamhlophe hatshi ukuwa njengamaganu.

Imbongi isebenzisa amabala alemsindo efanayo ibuza ukuba yindoda bani yona elibala ngemiganu? Omama yibo abalibala ngokugezisa imiganu hatshi amadoda.

Lanxa abantwana benhlabathi babelwisana labamhlophe imbongi ithi wabheda umfokazana womLungu, wagongoda, wampantshaza/Kumpantshazwa amanina azithweleyo.

Uyalubona uchuku olwenziwa ngabeLungu kusizwe esiNsundu lapho impi yayisitshisa sebekhulelwa ngabantwana benhlabathi.

Sekunjalo abamhlophe badanela ekubulaleni abantu abangelacala.

Kambe ukumpantshaza omama abazithweleyo ukuthi bafe labantwana labo ababebathwele. Omama bampantshwa nje ngoba kuthiwa yibo abaphekela abantwana benhlabathi.

Kabemanga ekumpantshazeni omama abazithweleyo kuphela kodwa bagongoda lezinsizwa. Baphephuluza ogogo okutsho ukuthi labo babulawa.

Okhulu labo bampuntshuzwa amehlo bethi babona abantwana benhlabathi ngawo lawo mehlo athathele okutsho agijime-ke ngesiqubu sebhiza esiyatshela abantwana benhlabathi ukuthi sebehlasele abamhlophe.

Ngenxa yalokho imbongi yabona ukuzula kwemphefumulo yabantu besifa ngobunengi.

Iyakugcizelela lokhu kuchitheka kwemphefumulo ithi yelekana, yelekana umhlabathi wanampuluka watshutshuma mpela umumethe amanonokazi ensizwa lamakhosikazi.

Iyakubabaza imbongi lokhu ngala amazwi: “Umhlaba wanampuka bantu!/Wenyanyeka lempethu lezi zayithapha zisayithapha/ Zagqula iminkantsho zakleza zakleza.”

Ibona lokhu imbongi ithi yalahla inyembezi, yaqhunqa isililo”.

Lapha ifakaza ukuthi yakhala isililo esikhulu ibona ukufa okwesabeka kanjeya.

Kwayizwisa ubuhlungu obukhulu imbongi lokho yakhala yaze yatsha ilizwi. “Ngatsha, ngatsha, ngatsha, wathophel’umlilo”.

Kasivikeleni ubhubhane lolu ngoba kaludedi ludla ubhedu lusiya phambili.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds