Giya Mthwakazi Iqoqo Lezinkondlo

28 May, 2020 - 18:05 0 Views
Giya Mthwakazi Iqoqo Lezinkondlo

uMthunywa

Ugwalo ludindwe yi Longman Zimbabwe

Indikimba – Ezisolayo

Imbongi nguJ Dube lo S M Khumalo

Izihloko zenkondlo Selizenz’ omakhonya laph’ekhaya, We Eva, usulingana loAdamu?

Lamhlanje bafundi sizahlolisisa inkondlo ezimbili eziqanjiweyo ngasikhathi sinye. Labo abakhumbulayo bazananzelela ukuthi sakesaziphatha ingxenye zalezi nkondlo kodwa ngenxa yesikhathi kasenelisanga ukuziphutsha.

Nxa sinanzelela sibona ukuthi zombili lezinkondlo ziphethe udaba olufanayo. Ludaba bani lolu? Lolu ludaba lokulinganisa amathuba phakathi kwabomama labobaba. Loludaba nejngoba zisitsho lezimbongi solulethe ukungahlaliseki phakathi koluntu kumbe ngithi emizini yabantu. Imbongi u J Dube kuvela mgceke ukuthi kuyamcunula kakhulu lokhu osekusenziwa ngomama ababathetheyo. Utshaya kakhulu ekuthini omama sebathi labo ngokusuka ezindlini besiyasebenza komlungu bahola imali elingana leyabo baba, bazuza amalungelo thize, bathatha ukuzwisisa kwabo bakuphendulela njengomtshaza, umvimba.

Ngakho konke lokhu kuthiwa omama bazenza omakhonya lapha ekhaya. Lokhu kutsho ukuthi omama sebebusa lapha ekhaya. Iyakhala imbongi ngamalungelo lawo asebawapha omama osekuyiwo adala uthuthuva lapha ekhaya. Imbongi ithi sebathi ngokubaqhuba phambili omama bona obaba balandela enuva lemikhungulu omama bahamba phambili bengasesabi impisi njengezolo, kudala phela. Obaba sebehamba emuva kwabomama kwnza omama babalezibindi zokuhlangana loba yini bengasesabi lutho njalo bethembe ukuthi konke okuvelayo obaba bazalwisana lakho bebavikele.

Imbongi uSibusisiwe Khumalo laye utshengisa indaba efanayo esilethwe yinkululeko yabo mama. Iyamangala imbongi ukuthi nga sekutheni phakathi koluntu. Ake sizwe ngamazwi ayo: “Kutheni bo? Kwaxokozel’uluntu/Kwenzenjani bantu?” Kayikuqedisisi lokhu osekusenzkala imbongi. Obaba sebehlehli imizi yabo baphenduka abelusi abangazinakiyo izifuyo zabo. Abasafuni kuhlala emzini yabo obaba ngoba sekulumela akusela kuzwananwa lamakhosikazi abo. Imbongi ithi obaba bahlehli imizi yabo ngoba banyonkolozana lalabo ababazalela abantwana, omkabo.

Izinto seziguqukile okumangalisa imbongi nxa ibona uMaGumede engasamguqeli owakwakhe. Ibuza ngelizwi elikhulu imbongi ukuthi kutheni bo? UMagumede lo kasamguqeli owakwakhe uNxumalo umane atshitshiliza imiganu phambi kwakhe. Lokhu kuyamzondisa kakhulu uNxumalo aqede amaviki amabi engasifakanga emlonyeni isitshwala. Akupheleli lapha lokhu imbongi ilokhe ibuza ukuthi kwenzenjani ngoba nxa ikhangela ngakwelinye icele uMdawini laye ubhixana lezitshubo.

Lokhu kumele ukuthi aluba kwenziwa ngumama kodwa phinde futhi. UMdawini uselenhloni ngoba nangu usesesaba lokuhlanganisa amehlo labanakwabo oNtshingila laboNkatha ngoba bangamhleka. Usemane atshelelise amehlo kubanakwabo kanti lenkulumo ayithethayo kayizwakali. Amalungelo abomama la aselethe ukuchitheke kwemizi okwenza imbongi ibuze kuzulu kandaba ukuthi nga kutheni? Yena uMthwakazi emuhle njalo elembeko. Iyabuza imbongi ukuthi sekutheni sekubaliswa imbali yokuchithwa kwemizi kazulu?

Isiko kuthisekuyinganekwane. Impi ezindlini sekuyinhlalayenza, Iyabuza imbongi ukuthi imizi yambili emzini owodwa kutheni bo?

Kukhanya igcikwane leCOVID-19 liyaphambili ngalokho Zulu hlala uhlanzekile, ugeze izandla ngamanzi lesepha uvikele ukumemetheka kwegcikwane leli.

Share This:

Sponsored Links