Eyakho inhlanyelo iqondile na? . . . Ifethalayiza layo kumele isetshenziswe ngonanzelelo

28 Nov, 2019 - 00:11 0 Views
Eyakho inhlanyelo iqondile na? . . . Ifethalayiza layo kumele isetshenziswe ngonanzelelo

uMthunywa

Wayne Ncube

INHLANGANISO ekhangela ngezokulima iZimbabwe Farmers’ Union (ZFU) ikhuthaza abalimi ukuthi balime inhlanyelo eqondileyo hatshi ukufaka iloba yiphi inhlanyelo ngoba eminye imihlabathi kayivumelani lenhlanyelo.

Intatheli yephephandaba likazulu ikhulumisane loMnumzana Mkhumbuzi Siziba ongu-co-ordinator wesabelweni seMatabeleland North eZFU othe kuqakathekile ukuthi abalimi babelolwazi lomhlobo wenhlanyelo abazisebenzisayo nxa belima ngoba izindawo zehlukene okwenza zikhethe umhlobo wenhlanyelo.

“Ngezikhathi ezinengi sihlangana labalimi abakhala ngokuthi izilimo kazikhuli kuhle emasimini, kodwa singathi siyakhangelisisa, abalimi ezikhathini ezinengi bahlanyela inhlanyelo engaqondanga kumbe engavumelani lomhlabathi wabo.

“Ngixwayisa abalimi ukuthi babe lolwazi olugcweleyo ngemihlobo yenhlanyelo evumayo ezigabeni zabo ukuze bangakhathazeki ngezivuno zabo,” kuchasisa uMnu Siziba.

Indawo yeMatabelaland yandise ukungatholi izulu eleneleyo kodwa lokhu akutsho ukuthi abalimi bengalahlekelwa yisivuno kodwa kutsho ukuba kumele basebenzise inhlanyelo ze-hybrid ngoba isenelisa ukumelana lomumo womkhathi ongela zulu elinengi.

“Kundawana zonke zeMatabeleland kwandise ukuba lezulu elilutshwana kumbe eliphuzayo abalimi kabasebenzise umhlobo wama-hybrid seeds, ngoba umhlobo lo wenhlanyelo kawandisanga ukubolela phansi emhlabathini,” kulandisa uMnu Siziba.

Uqhubekele phambili uMnu Siziba esithi abalimi bangasebenzisi inhlanyelo abazigcinela yona ekhaya ngemva kokuvuna.

“Abalimi asibakhuthazi ukuthi basebenzise inhlanyelo engahlolwanga abayivunayo ngoba ingamili kuhle okungabangela ukuthi isivuno abasikhangeleleyo sibe phansi.

“Inhlanyelo ethathwa esiphaleni kungenzeka ukuthi ibe siphehliwe okwenza ingamili ingenzi kuhle nxa ingalinywa,” kutsho uMnu Siziba.

Uphinde waxwayisa abalimi ukuthi ifethalayiza layo bayisebenzise ngezilinganiso eziqondileyo ukuze ingabulali izilimo.
“Abalimi kufanele bafake ifethalayiza ngesikhathi esifaneleyo ezilinyweni ukuze bavikele izilimo zabo.

“Ifethalayiza ingathelwa ngendlela engaqondanga ingaphambanisa ukukhula kwezilimo okungabangela ukuthi umlimi athole isivuno esincane,” kuphetha uMnu Siziba.

 

Share This:

Sponsored Links